Image: David Logan @ www.law.rwu.edu

Tänases postituses vaatan lähemalt märgendamist ning selle kõrvalmõjul välja kujunenud sotsiotehnoloogilist nähtust nimega folksonoomia. Viimase all peetakse silmas nn. märksõnadel põhinevat klassifitseerimise süsteemi, mis on suuresti iseorganiseeruv ning toetub täielikult kogukondlikule algatusele. Klassikalise ülalt-alla lähenemise asemel vaadeldakse folksonoomia kontekstis pigem nö. alt-üles lähenemist. Viimase puhul ei ole niivõrd tähtis mitte kooskõlalise taksonoomia koostamine, kuivõrd infoobjektide hajus ning välkkiire kategoriseerimine. Järgnevas püüangi tuua näiteid folksonoomia kasutamise kohta ning juhtida tähelepanu mõningatele eelistele ja puudustele, mis selle juurutamisel avalduda võivad.

Üheks kõige tõhusamaks folksonoomia rakenduskohaks, mida olen senini internetis kohanud, pean Stack Exchange’i võrgustikku kuuluvate veebilehekülgede juures kasutatavat süsteemi. Stack Exchange’i enda näol on tegu nö. „kompetentsi vahendamist“ võimaldava platvormiga, mis koosneb kümnetest eriteemalistest küsi-vasta tüüpi portaalidest ning mida kasutatakse ühelt poolt oma temaatiliste murede kurtmiseks, teiselt poolt aga kaaskülastajate probleemide vabatahtlikuks lahendamiseks. Antud juhul seisneb nende portaalide unikaalsus selles, et sisu presenteerimiseks ning lisatud informatsioonis navigeerimiseks kasutatakse pea eranditult vaid märgendamise ja folksonoomia võimalusi.

Iga uue küsimuse lisamisel kuvatakse kasutajale soovituslik siltide (ingl. k. tag) loetelu, mis tuleneb otseselt tema kirjatöö sisu analüüsist. Isegi kui mõni postitus küsija teadmatuse tõttu ka esialgu valesti sildistatakse, parandavad kogukonna aktiivsemad liikmed selle vea juba paari esimese minuti jooksul. Lisaks sellele võib iga kasutaja kaasa lüüa uute siltide defineerimises ning kujundamises – viimane eeldab aga juba veidikene suuremat pühendumist ning järjekindlat kaastööd pikema ajaperioodi vältel. (Selgitus: Kuna taolise ülesehitusega portaal on äärmiselt vastuvõtlik igasugusele rämpsule ning spämmile, muudeti eelmainitud funktsionaalsus juba mõnda aega tagasi vaid nn. „kõrge karmatasemega“ kasutajate mängumaaks.) Siltide risustumise vältimiseks kasutatakse aga sellist kavalat süsteemi, mis võimaldab määratleda nn. „sildi sünonüüme“  (ingl. k. tag synonyms). Viimaste tööpõhimõte sarnaneb paljuski telefonikõnede suunamisele – näiteks kui külastaja tähistab oma postituse sildiga „cabling“, asendab süsteem selle automaatselt sildiga „wiring“, mis on valitud vastava teema kokkuleppeliseks standardtähiseks.

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Lisaks sellele saavad külastajad valida, milliste siltide alla postitatud küsimustest nad kõige enam huvitatud on (ingl. k. subscribe). Viimane kaitseb lugejat üleliigse infomüra eest ning aitab keskenduda vaid sellele informatsioonile, mida antud hetkel tõepoolest vajatakse.

Halva näite valimisel otsustasin loobuda ühe konkreetse veebilehekülje kirjeldamisest ning mõtlesin vaadelda hoopiski mitut eraldiseisvat probleemi, mis folksonoomia kasutamist sageli takistavad. Esimeseks (ja võibolla ka kõige raskemini ületatavaks) neist on nn. „ebakõlalisus“. Inimeste haridus, keeleline vaatenurk ja seeläbi ka sõnastusoskus on ja jäävad alati pisut erinevaks. Folksonoomia kontekstis tähendab see aga seda, et tegelikult sama teema kohta käiv diskussioon killustub pea alati laiali enam kui kümne sarnase nimega sildi alla. Ideaalseks näiteks on siinkohal Instagram (veidikene vähemal määral ka Pinterest) – toidu kohta käivaid postitusi võime leida näiteks teemaviidete (ingl. k. hashtag) #food, #foods, #foodstuff, #meal, #eating ja #nourishment alt, kuid sellega veel loetelu ei piirdu! Stack Exchange lahendus käesolevale probleemile (nn. sildi sünonüümid) on üsna hea, kuid samas veidi kohmakas ning nõuab tohutul määral modereerimist.

Teiseks peamiseks probleemiks, mis folksonoomiat rakendavaid portaale sageli kimbutab, on nn. ühise konteksti puudumine. Eriti kriitiliseks osutub probleem just üldotstarbeliste suhtluskeskkondade puhul, mis ei ole suunatud mingi konkreetse temaatika arutamisele (nt. Twitter). Võtame näiteks inglisekeelse sõna „client“ – ettekandjale seostub see ilmselgelt restorani külastajaga, programmeerijale aga pigem lõppkasutaja aplikatsiooniga, ning MMOG huvilisele hoopiski online-mängu selle osaga, mis installeeritakse kohaliku masina peale. Just seesama tõlgendamise küsimus põhjustabki olukorra, kus sama teemaviite alt võib leida esmapilgul täiesti seosetuna näivaid kirjutisi (nt. #gutted – postitused oma halvast tujust vs. eemaldatud sisikonnaga loomadest, #faggot jne).

Veel üks huvitav nähtus, mida märgendamise puhul aega-ajalt kohata võib, on see, kui teda kasutatakse pelgalt sisutu kujunduselemendina või hoopiski ettevõtte SEO strateegia osana. Sellistel juhtudel ei too folksonoomia võimaldamine veebilehele küll mingit sihtotstarbelist lisaväärtust ning parem oleks ta viimase koosseisust lihtsalt välja visata. Nii jääb lehele rohkem ruumi kasuliku info kuvamiseks ning ühtlasi väheneb ka oht, et pidevalt arenevad otsimootorite algoritmid kahtlaste püüdlustega lehe SEO mõttes üldse ära nudivad.