Tag Archives: Stack Exchange

Nädal 7. Märgendamine ja folksonoomia – näiteid tegelikust elust

Tag Cloud - RWU Law School

Image: David Logan @ www.law.rwu.edu

Tänases postituses vaatan lähemalt märgendamist ning selle kõrvalmõjul välja kujunenud sotsiotehnoloogilist nähtust nimega folksonoomia. Viimase all peetakse silmas nn. märksõnadel põhinevat klassifitseerimise süsteemi, mis on suuresti iseorganiseeruv ning toetub täielikult kogukondlikule algatusele. Klassikalise ülalt-alla lähenemise asemel vaadeldakse folksonoomia kontekstis pigem nö. alt-üles lähenemist. Viimase puhul ei ole niivõrd tähtis mitte kooskõlalise taksonoomia koostamine, kuivõrd infoobjektide hajus ning välkkiire kategoriseerimine. Järgnevas püüangi tuua näiteid folksonoomia kasutamise kohta ning juhtida tähelepanu mõningatele eelistele ja puudustele, mis selle juurutamisel avalduda võivad.

Üheks kõige tõhusamaks folksonoomia rakenduskohaks, mida olen senini internetis kohanud, pean Stack Exchange’i võrgustikku kuuluvate veebilehekülgede juures kasutatavat süsteemi. Stack Exchange’i enda näol on tegu nö. „kompetentsi vahendamist“ võimaldava platvormiga, mis koosneb kümnetest eriteemalistest küsi-vasta tüüpi portaalidest ning mida kasutatakse ühelt poolt oma temaatiliste murede kurtmiseks, teiselt poolt aga kaaskülastajate probleemide vabatahtlikuks lahendamiseks. Antud juhul seisneb nende portaalide unikaalsus selles, et sisu presenteerimiseks ning lisatud informatsioonis navigeerimiseks kasutatakse pea eranditult vaid märgendamise ja folksonoomia võimalusi.

Iga uue küsimuse lisamisel kuvatakse kasutajale soovituslik siltide (ingl. k. tag) loetelu, mis tuleneb otseselt tema kirjatöö sisu analüüsist. Isegi kui mõni postitus küsija teadmatuse tõttu ka esialgu valesti sildistatakse, parandavad kogukonna aktiivsemad liikmed selle vea juba paari esimese minuti jooksul. Lisaks sellele võib iga kasutaja kaasa lüüa uute siltide defineerimises ning kujundamises – viimane eeldab aga juba veidikene suuremat pühendumist ning järjekindlat kaastööd pikema ajaperioodi vältel. (Selgitus: Kuna taolise ülesehitusega portaal on äärmiselt vastuvõtlik igasugusele rämpsule ning spämmile, muudeti eelmainitud funktsionaalsus juba mõnda aega tagasi vaid nn. „kõrge karmatasemega“ kasutajate mängumaaks.) Siltide risustumise vältimiseks kasutatakse aga sellist kavalat süsteemi, mis võimaldab määratleda nn. „sildi sünonüüme“  (ingl. k. tag synonyms). Viimaste tööpõhimõte sarnaneb paljuski telefonikõnede suunamisele – näiteks kui külastaja tähistab oma postituse sildiga „cabling“, asendab süsteem selle automaatselt sildiga „wiring“, mis on valitud vastava teema kokkuleppeliseks standardtähiseks.

Home Improvement Q & A (via Stack Exchange) - Tag List

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Lisaks sellele saavad külastajad valida, milliste siltide alla postitatud küsimustest nad kõige enam huvitatud on (ingl. k. subscribe). Viimane kaitseb lugejat üleliigse infomüra eest ning aitab keskenduda vaid sellele informatsioonile, mida antud hetkel tõepoolest vajatakse.

Halva näite valimisel otsustasin loobuda ühe konkreetse veebilehekülje kirjeldamisest ning mõtlesin vaadelda hoopiski mitut eraldiseisvat probleemi, mis folksonoomia kasutamist sageli takistavad. Esimeseks (ja võibolla ka kõige raskemini ületatavaks) neist on nn. „ebakõlalisus“. Inimeste haridus, keeleline vaatenurk ja seeläbi ka sõnastusoskus on ja jäävad alati pisut erinevaks. Folksonoomia kontekstis tähendab see aga seda, et tegelikult sama teema kohta käiv diskussioon killustub pea alati laiali enam kui kümne sarnase nimega sildi alla. Ideaalseks näiteks on siinkohal Instagram (veidikene vähemal määral ka Pinterest) – toidu kohta käivaid postitusi võime leida näiteks teemaviidete (ingl. k. hashtag) #food, #foods, #foodstuff, #meal, #eating ja #nourishment alt, kuid sellega veel loetelu ei piirdu! Stack Exchange lahendus käesolevale probleemile (nn. sildi sünonüümid) on üsna hea, kuid samas veidi kohmakas ning nõuab tohutul määral modereerimist.

Teiseks peamiseks probleemiks, mis folksonoomiat rakendavaid portaale sageli kimbutab, on nn. ühise konteksti puudumine. Eriti kriitiliseks osutub probleem just üldotstarbeliste suhtluskeskkondade puhul, mis ei ole suunatud mingi konkreetse temaatika arutamisele (nt. Twitter). Võtame näiteks inglisekeelse sõna „client“ – ettekandjale seostub see ilmselgelt restorani külastajaga, programmeerijale aga pigem lõppkasutaja aplikatsiooniga, ning MMOG huvilisele hoopiski online-mängu selle osaga, mis installeeritakse kohaliku masina peale. Just seesama tõlgendamise küsimus põhjustabki olukorra, kus sama teemaviite alt võib leida esmapilgul täiesti seosetuna näivaid kirjutisi (nt. #gutted – postitused oma halvast tujust vs. eemaldatud sisikonnaga loomadest, #faggot jne).

Veel üks huvitav nähtus, mida märgendamise puhul aega-ajalt kohata võib, on see, kui teda kasutatakse pelgalt sisutu kujunduselemendina või hoopiski ettevõtte SEO strateegia osana. Sellistel juhtudel ei too folksonoomia võimaldamine veebilehele küll mingit sihtotstarbelist lisaväärtust ning parem oleks ta viimase koosseisust lihtsalt välja visata. Nii jääb lehele rohkem ruumi kasuliku info kuvamiseks ning ühtlasi väheneb ka oht, et pidevalt arenevad otsimootorite algoritmid kahtlaste püüdlustega lehe SEO mõttes üldse ära nudivad.

Nädal 6. Wiki-maailm – kuidas Wikipediat veelgi paremaks muuta?

Wikipedia - The Free Encyclopedia Logo

Image: The Wikimedia Foundation @ www.wikipedia.org

Käesolevas kirjutises tuleb juttu Wikipediast – tasuta onlain-entsüklopeediast, mis on tänu oma tormilisele kasvule ning laiale levikule saavutanud kindla positsiooni kogu inimkonna ühispärandis. Igal asjal on aga alati ka omad puudused ning tänases kirjutises püüangi identifitseerida mõningaid peamisi kitsaskohti, mis Wikipediat tema praegusel kujul kõige enam kimbutavad. Tuleb tunnistada, et Wikipedia igapäevane kasutamine on muutnud mind pimedaks tema vigade suhtes – seepärast tundus käesolev ülesanne esialgu väga keeruline.

Näideterohked kiirkasutusjuhendid & tudeerimist soosivad preemiaprogrammid

Mitmed hiljutised uuringud viitavad sellele, et Wikipedia kasutamine on kujunemas liialt keeruliseks. See tähendab, et lisaks terminoloogiast kubisevatele artiklitele ja nüansirohketele selgitustele muutub aina aeganõudvamaks ka lugejapoolsete kontributsioonide tegemine. Kõige teravamalt tuleb probleem esile just uute artiklite lisamise juures – pidevalt kasvav ning uute regulatsioonidega täiustuv „stiilijuhend“ mõjub kui 101 peaga lohe, mille alistamine tundub pea võimatu. Mõistetaval kombel vajab niivõrd suur ettevõtmine kui Wikipedia mingeid konkreetseid põhisuuniseid / standardeid, kuid nende presenteerimine praegusel kujul mõjub uutele toetajatele pigem heidutavalt.

Eeltoodud probleemi lahendamist võiks alustada mingi lihtsakoelise ning rohket pildimaterjali sisaldava kiirkasutusjuhendi loomisega, mis tutvustaks lugejale wiki-maailma põhitõdesid ning oleks suunatud just päris algajatele. Seejärel tuleks ette võtta praegused juhendid ning tükeldada nad sellisteks osadeks, mis oleksid kergemini hoomatavad ja selgeks õpitavad. Iga sektsiooni omandamise kontrollimiseks võiks koostada küsimustiku, mille sajaprotsendiline läbimine annaks õppuri kontole täiendavaid „kogemuspunkte“ või siis vastava „rinnamärgi“ (ingl. k. badge). Taoline auhindade jagamine ei tohiks aga mõjuda kogukonda lõhestavalt –  seepärast oleks parem, kui nende funktsioon piirduks pelgalt esindusliku küljega (st. nad ei peaks näiteks võimaldama kõrgemaid privileege teiste kasutajate sisestuste üle otsustamisel).

Viimaste muudatuste puhverdamine

Teiseks wiki-maailma kimbutavaks probleemiks, mis on eriti märgatavalt süvenenud just viimase kümnendi jooksul, on nö. trollimine, erinevad hulkuv-editeeringud (ingl. k. rogue edits) ning igasugune muu wiki-vandalism. Lisaks avaliku korra rikkumisele ja inimeste sündsustunde pahatahtlikule riivamisele võib selline tendents kaasa tuua ka palju tõsisemaid tagajärgi, nagu näiteks „ebasoodsate“ ajalooliste sündmuste ümberkirjutamine ning lausa osaline tsensuur.

Eelmainitud muret saaks vähemalt osaliselt leevendada igale artiklile lisatava FIFO (lüh. First In, First Out) puhvri (ingl. k. queue) abil, mille eesmärgiks oleks koondada artiklis hiljuti läbi viidud muudatusi. Iga pinusse lisatud täiendus oleks hinnatav läbi asjakohase arvustuste mooduli, kuid ei kajastuks seejuures veel vastavas põhiartiklis. Muudatuste „kinnitamiseks“ leidub kaks peamist meetodit – üheks võimaluseks oleks kasutada kaaslugejate heakskiidul põhinevat lähenemist (sellist varianti kasutavad näiteks kõik Stack Exchange’i võrgustiku kuuluvad veebileheküljed), teiseks aga kindlale ajaperioodile järgnevat automaatset muudatuste tunnistamist. Viimasel juhul on kinnitusprotsess rohkem passiivne – lugejad ei pea küll muudatusi otseselt heaks kiitma, kuid kindla häälteenamuse saavutamisel on võimalik kehvad täiendused tagasi lükata. Eesmise meetodi puhul on muidugi küsitav ka see, kas taoline töövoog üldse läheks kokku Wikipedia tuumik-põhimõtetega.

„Vektor-ülekatted“ potentsiaalsete kitsaskohtade väljatoomiseks

Selleks, et juhtida tähelepanu artikli puudustele ning erinevatele parendusvõimalustele, on iga Wikipedia kirjutise juures kasutusel nn. „Talk“ leht. Eelmainitud lehe suurim puudus seisneb aga selles, et sageli on väga keeruline aru saada, millisele konkreetsele artikli lõigule püütakse tähelepanu juhtida. Eriti ebamugavaks muutub olukord siis, kui vastav postitus on tehtud juba mitu aastat tagasi (artikli sõnastus võib olla selle aja vältel oluliselt teisenenud). Lisaks eelnevale peetakse praegust „Talk“ lehte sageli desorienteerivaks – algajatel on probleeme arutelude virnas navigeerimisega ning kõige uuemate / enda jaoks relevantsete teemade leidmisega.

Lahenduseks võiks olla midagi sellist, mida oleme harjunud nägema erinevates GIS-süsteemides – viimastes kutsutakse seda nö. vektor-ülekatteks (ingl. k. vector overlay). Taoline funktsionaalsus seisneb nö. läbipaistva tausta lisamises esialgse lehe kohale, mille peale projitseeritakse omakorda n kihti erineva sisuga täiendinfot. Antud juhul võiks nendeks kihtideks olla erinevad parandusettepanekud / muud arutlusteemad, mille selekteerimisel kuvatakse distinktiivsete värvidega esiletõstetud tekstilõigud ja pildid ning mille klikkimisel rulluks brauseriakna ääres lahti vastavat puudust lahkav arutelu. Taoline lähenemine osutuks kasulikuks üsna mitmel põhjusel – see looks palju selgema assotsiatsiooni artikli sisu ja erinevate arutelude vahel, vähendaks mõttetut brauserisakkide vahel saalimist ning võimaldaks kommentaarides viidatud objektid tunduvalt kiiremini üles leida.

XGIS - Vector Overlay In Action

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Veel üks parandusettepanek, mida võiks potentsiaalselt kaaluda, oleks tsiteeritavate lühiversioonide koostamine kõige populaarsemate artiklite tarvis (a la Citizendium) või siis nende tähistamine nö. „professionaalse usaldusväärsuse reitinguga“. Samuti tuleks kaasajastada artiklite editeerimise vaadet ning lisada iga markdown-i elemendi juurde selle mõju iseloomustav animatsioonijupp, mis soodustaks wiki süntaksi kiiremat omandamist. Palju on juttu olnud ka uuest ristviitamise süsteemist, mis võimaldaks minimaalse vaevaga kontrollida, millistesse keeltesse artikkel juba tõlgitud on.