Tag Archives: MMOG

Nädal 8. Virtuaalmaailmad – Guild Wars

Mar 28 2014
Leave a reply
Guild Wars Prophecies - Logo

Image: ArenaNet Inc. @ www.guildwars.com

Tänases postituses räägin peaasjalikult virtuaalmaailmadest; täpsemalt tuleb juttu 2005. aastal avaldatud online-rollimängust (MMOG) nimega Guild Wars. Ise osalesin vaadeldava virtuaalmaailma tegemistes alates tema esimestest elukuudest kuni u. 2009. aasta alguspaigani, mil otsustasin sellest hobist loobuda (peamiselt liigse ajakulu tõttu). Järgnevas püüangi analüüsida taoliste koosluste häid ja halbu külgi ning tuua välja mõningaid huvitavaid kogemusi, mida Guild Warsi maailmas veetud aeg mulle andis.

Mandrid, regioonid ja nende omanäolised asukad

Kogu mängu tegevus leiab aset keskajahõngulises muinasjutumaailmas, mis koosneb kolmest peamisest mandrist – nendeks on Tyria, Cantha ning Elona. Mandrid jagunevad omakorda terveks hulgaks geograafilisteks alamregioonideks, millest igaühel on oma kindel nimi, rikkalik pärimus ning huvitav taustalugu. Lisaks sellele sisaldavad kõik regioonid vähemalt ühte suurlinna ning kuni kahtekümmet erineva välimuse ja asustustihedusega väikelinna/küla. Mõned näited Tyria tähtsamatest regioonidest:

  • Ruins of Ascalon – minevikus vankumatuna püsinud inimkuningriigi valdused, mis hävisid pea täielikult tänu Charr-ide poolt kuulutatud välksõjale; floora ja fauna suhteliselt vaene – liivane pind, üksikud kidurad puud ja taimed.
  • Krytan Kingdom – kodusõja äärel kõikuv parasvöötmeline regioon, mis on raskesti koormatud idast saabuvate Ascaloni põgenike poolt; floora ja fauna üsna rikkalik – viljakad mullad, mõõduka tihedusega mets ning alustaimestik.
  • Shiverpeak Mountains – karmi kliimaga mäeahelik, mis eraldab Ascaloni ja Krytat ning on koduks lugematule hulgale päkapiku klannidele, kes on teineteisega pidevas võimuvõitluses (nt. Deldrimor Dwarves vs. Stone Summit Dwarves).
  • Maguuma Jungle
  • …
Stone Summit - The Giant Herder

Stone Summit – The Giant Herder
Image: GW-Karlos @ guildwars.wikia.com

Virtuaalmaailma sisenemisel hakkab koheselt silma see, kuivõrd tõepärane on erinevates regioonides elavate olevuste omavaheline dünaamika – kes on teineteisega sõjajalal, keda vaadeldakse kui „ebameeldivat etnilist vähemust“ jne. Ehkki mängijatel on võimalik luua vaid nö. inimrassi kuuluvaid tegelasi, avastavad paljud enda jaoks mingi konkreetse regiooni või olendite hõimu, kellega püütakse teatud määral samastuda. Seetõttu võib aega-ajalt kohata üsna omapärast „inetu pardipoja“ efekti, kus mängija püüab nt. imbuda mõnda arvutijuhitud (ingl. k. NPC) rassi, kelle peamiseks eesmärgiks on hoopiski tema enda rassi (inimkonna) hävitamine. Oma mänguaja jooksul kohtasin ka terveid suuri gilde ja vennaskondi, kelle üheks peamiseks eesmärgiks oligi sulanduda mingi konkreetse regiooni esindajate hulka. Heaks näiteks on paksude vammuste ning lugematu hulga turvistega kaetud tegelased, kellele meeldis mängida Shiverpeak Mountainsi lumistes mäetippudes elava Stone Summiti klanni liikmeid.

Kauplemine ja käsitöö

Üheks põnevaks võimaluseks, mida Guild Wars oma kasutajatele pakub, on üsna kõrgelt arenenud kauplemis- ning käsitöö süsteem. Näiteks materjalide vahetamine arvutijuhitud kaupmeestega põhineb täielikult avatud turumajanduse (nõudlus vs. pakkumine) põhimõtetel. See tähendab, et kui NPC kaupmeestele müüakse lühikese aja vältel tohutu kogus krokodilli hambaid, langeb ühe krokodilli hamba müügihind reaalajas ka kõigi teiste virtuaalmaailma asukate jaoks. Loomulikult kehtib see reegel ka vastupidises olukorras – näiteks kogesin ise juhtumit, kus ühe konkreetse nahatüübi hind tõusis peaaegu kümne tuhande kordseks, kuna avaldati infot selle kasutusvõimaluste kohta mängu tulevases lisapaketis. Kavalamad teenisid eelneva intsidendi pealt üsna korraliku kopika, kuna tol hetkel oli väga levinud ka Guild Warsi rahaühikute (platinum) vahetamine „pärisraha“ vastu (ehkki EULA seda loomulikult kategooriliselt keelas).

Teiseks Guild Warsi käsitöö süsteemi huvitavaks küljeks on see, et mängijatel on võimalik ise uusi värve segada ning nende abil oma aksessuaaride välimust muuta. Viimane eeldab aga sobivate värvipottide olemasolu, mida saab omakorda koguda vaid kaubeldes või teatud kollidega võideldes (kusjuures erinevate värvide pudenemise tõenäosus on erinev). Seetõttu on valge värv reeglina u. 200 korda kallim kui näiteks erkroheline värv ning musta värvi leidmine on algaja jaoks võrreldav lausa jackpoti võiduga.

Virtuaalne teenindussektor

Minu kõige unikaalsem mälestus Guild Warsi maailmast seondub aga mitmesuguste nutikate teenustega, mille virtuaalmaailma elanikud olid ise mängule juurde mõelnud. Väga populaarne oli näiteks omanäoline taksoteenus (ingl k. running), mis seisnes uute ja madalatasemeliste tegelaste toimetamises mõnda tugevate kollide poolt ümbritsetud linna (Piisab vaid sellest, kui üks tegelane linna kohale jõuab – teised teleporteeruvad automaatselt järgi.). Nõudlus taolise teenuse järele oli äärmiselt kõrge, kuna tüüpilised sihtkohad pakkusid uutele kasutajatele märgatavalt paremat varustust. Sellistes rännakutes kaasalöömine oli aga reeglina väga kallis; teenust pakkusid spetsiaalsete loitsude ning turvistega varustatud tegelased, kes olid optimeeritud kiiresti liikuma ning massiliselt vigastusi taluma. Mõned muud huvitavad teenused, mida oma mänguaja jooksul kohtasin: vappe ja keepe disainiva „tänavakunstniku“ teenus, ravimunga renditeenus, tegelaste kiirarendamise (ingl. k. power leveling) teenus jne.

Nädal 7. Märgendamine ja folksonoomia – näiteid tegelikust elust

Mar 24 2014
Leave a reply
Tag Cloud - RWU Law School

Image: David Logan @ www.law.rwu.edu

Tänases postituses vaatan lähemalt märgendamist ning selle kõrvalmõjul välja kujunenud sotsiotehnoloogilist nähtust nimega folksonoomia. Viimase all peetakse silmas nn. märksõnadel põhinevat klassifitseerimise süsteemi, mis on suuresti iseorganiseeruv ning toetub täielikult kogukondlikule algatusele. Klassikalise ülalt-alla lähenemise asemel vaadeldakse folksonoomia kontekstis pigem nö. alt-üles lähenemist. Viimase puhul ei ole niivõrd tähtis mitte kooskõlalise taksonoomia koostamine, kuivõrd infoobjektide hajus ning välkkiire kategoriseerimine. Järgnevas püüangi tuua näiteid folksonoomia kasutamise kohta ning juhtida tähelepanu mõningatele eelistele ja puudustele, mis selle juurutamisel avalduda võivad.

Üheks kõige tõhusamaks folksonoomia rakenduskohaks, mida olen senini internetis kohanud, pean Stack Exchange’i võrgustikku kuuluvate veebilehekülgede juures kasutatavat süsteemi. Stack Exchange’i enda näol on tegu nö. „kompetentsi vahendamist“ võimaldava platvormiga, mis koosneb kümnetest eriteemalistest küsi-vasta tüüpi portaalidest ning mida kasutatakse ühelt poolt oma temaatiliste murede kurtmiseks, teiselt poolt aga kaaskülastajate probleemide vabatahtlikuks lahendamiseks. Antud juhul seisneb nende portaalide unikaalsus selles, et sisu presenteerimiseks ning lisatud informatsioonis navigeerimiseks kasutatakse pea eranditult vaid märgendamise ja folksonoomia võimalusi.

Iga uue küsimuse lisamisel kuvatakse kasutajale soovituslik siltide (ingl. k. tag) loetelu, mis tuleneb otseselt tema kirjatöö sisu analüüsist. Isegi kui mõni postitus küsija teadmatuse tõttu ka esialgu valesti sildistatakse, parandavad kogukonna aktiivsemad liikmed selle vea juba paari esimese minuti jooksul. Lisaks sellele võib iga kasutaja kaasa lüüa uute siltide defineerimises ning kujundamises – viimane eeldab aga juba veidikene suuremat pühendumist ning järjekindlat kaastööd pikema ajaperioodi vältel. (Selgitus: Kuna taolise ülesehitusega portaal on äärmiselt vastuvõtlik igasugusele rämpsule ning spämmile, muudeti eelmainitud funktsionaalsus juba mõnda aega tagasi vaid nn. „kõrge karmatasemega“ kasutajate mängumaaks.) Siltide risustumise vältimiseks kasutatakse aga sellist kavalat süsteemi, mis võimaldab määratleda nn. „sildi sünonüüme“  (ingl. k. tag synonyms). Viimaste tööpõhimõte sarnaneb paljuski telefonikõnede suunamisele – näiteks kui külastaja tähistab oma postituse sildiga „cabling“, asendab süsteem selle automaatselt sildiga „wiring“, mis on valitud vastava teema kokkuleppeliseks standardtähiseks.

Home Improvement Q & A (via Stack Exchange) - Tag List

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Lisaks sellele saavad külastajad valida, milliste siltide alla postitatud küsimustest nad kõige enam huvitatud on (ingl. k. subscribe). Viimane kaitseb lugejat üleliigse infomüra eest ning aitab keskenduda vaid sellele informatsioonile, mida antud hetkel tõepoolest vajatakse.

Halva näite valimisel otsustasin loobuda ühe konkreetse veebilehekülje kirjeldamisest ning mõtlesin vaadelda hoopiski mitut eraldiseisvat probleemi, mis folksonoomia kasutamist sageli takistavad. Esimeseks (ja võibolla ka kõige raskemini ületatavaks) neist on nn. „ebakõlalisus“. Inimeste haridus, keeleline vaatenurk ja seeläbi ka sõnastusoskus on ja jäävad alati pisut erinevaks. Folksonoomia kontekstis tähendab see aga seda, et tegelikult sama teema kohta käiv diskussioon killustub pea alati laiali enam kui kümne sarnase nimega sildi alla. Ideaalseks näiteks on siinkohal Instagram (veidikene vähemal määral ka Pinterest) – toidu kohta käivaid postitusi võime leida näiteks teemaviidete (ingl. k. hashtag) #food, #foods, #foodstuff, #meal, #eating ja #nourishment alt, kuid sellega veel loetelu ei piirdu! Stack Exchange lahendus käesolevale probleemile (nn. sildi sünonüümid) on üsna hea, kuid samas veidi kohmakas ning nõuab tohutul määral modereerimist.

Teiseks peamiseks probleemiks, mis folksonoomiat rakendavaid portaale sageli kimbutab, on nn. ühise konteksti puudumine. Eriti kriitiliseks osutub probleem just üldotstarbeliste suhtluskeskkondade puhul, mis ei ole suunatud mingi konkreetse temaatika arutamisele (nt. Twitter). Võtame näiteks inglisekeelse sõna „client“ – ettekandjale seostub see ilmselgelt restorani külastajaga, programmeerijale aga pigem lõppkasutaja aplikatsiooniga, ning MMOG huvilisele hoopiski online-mängu selle osaga, mis installeeritakse kohaliku masina peale. Just seesama tõlgendamise küsimus põhjustabki olukorra, kus sama teemaviite alt võib leida esmapilgul täiesti seosetuna näivaid kirjutisi (nt. #gutted – postitused oma halvast tujust vs. eemaldatud sisikonnaga loomadest, #faggot jne).

Veel üks huvitav nähtus, mida märgendamise puhul aega-ajalt kohata võib, on see, kui teda kasutatakse pelgalt sisutu kujunduselemendina või hoopiski ettevõtte SEO strateegia osana. Sellistel juhtudel ei too folksonoomia võimaldamine veebilehele küll mingit sihtotstarbelist lisaväärtust ning parem oleks ta viimase koosseisust lihtsalt välja visata. Nii jääb lehele rohkem ruumi kasuliku info kuvamiseks ning ühtlasi väheneb ka oht, et pidevalt arenevad otsimootorite algoritmid kahtlaste püüdlustega lehe SEO mõttes üldse ära nudivad.