Tag Archives: Graphic Design

Nädal 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus – FlashDevelop

FlashDevelop 4.2.3 - Logo

Image: Mika Palmu @ www.flashdevelop.org

Käesolevas postituses analüüsin MIT-litsentsil põhinevat vaba tarkvara (free as in „free speech“, not as in „free beer“) nimega FlashDevelop. Tegu on arenduskeskkonnaga, mille eesmärgiks on luua terviklik töövahend Flashi kõrval ilmavalgust näinud ActionScripti rakenduste programmeerimiseks.

Esimest korda tegin Flashiga tutvust u. 2003. aastal; algne kokkupuude oli tingitud minu tolleaegsest (peaaegu et fanatismini küündivast) huvist 2D animatsiooni ning kõige sellega seonduva vastu (ühe vana multika leidsin isegi veebist üles). Mängumaailma tormilise arengu taustal teisenes see huvi aga üsna ruttu pigem interaktiivsete lahenduste suunas, mille toel liikusin hiljem edasi juba bänner-reklaamide, kohanduvate disainimallide ning kõiksugu muude veebijullade valmistamisele.

Järgneva sisu paremaks mõtestamiseks toon lühikese ülevaate ActionScripti ajaloost. Nimelt otsustati 1998. aastal Flashi tuumiksüsteemi kõrvale luua uus skriptimiskeel, mis toetuks suures osas ECMAScripti spetsifikatsioonile ning lihtsustaks programmi abil interaktiivsete lahenduste valmistamist. Flashi autorisüsteemi arendajate üllatuseks hakkas aga keel üsna kiiresti oma elu elama, jõudes välja väga erinevatele platvormidele ning võrdlemisi unikaalsete kasutuskohtadeni (alustades väikestest mobiilirakendustest ning lõpetades Make-platvormil põhinevate mikrokontrollerite keskse programmeerimiskeelega). Kuna autorisüsteemi algupärase versiooni arendamisel ei oldud aga programmeerimisalaste tööriistade väljakujundamisele erilist tähelepanu pööratud, otsustati sama poliitikat jätkata ka uute ja küllaltki spetsiifiliste huvigruppide lisandumisel. Viimase tulemusena kujuneski olukord, kus Macromedia (tänaseks küll juba Adobe) poolt ei ole pakkuda ühtegi normaalset keskkonda ActionScripti rakenduste programmeerimiseks. Algses arendusplatvormis kasutusel olnud programmeerimisvahendid olid (ja on tänase päevani – Adobe Flash Professional CS6 seisuga) naeruväärselt kehvas olukorras, pakkudes arendajale peaaegu sama mitmekülgset tuge, kui „paljas“ (ingl. k. bare) Notepad. Oma Flashi rakenduste arendamisele kulutatud aja vältel kirusin seda probleemi peaaegu igapäevaselt; mullu tekkis aga vajadus end tolle maailmaga taaskord kurssi viia ning selgus, et aeg on vahepeal kõvasti edasi läinud – tärganud oli uus avatud lähtekoodiga IDE nimega FlashDevelop.

Esmamulje FlashDevelopist oli äärmiselt meeldiv – kaunite pastelsete toonidega süntaksi esiletõste, koodialased nõuanded (ingl. k. code completion) ning võimalus getterid ja setterid koos kõige muu pudi-padiga ühe nupuvajutuse abil valmis genereerida. Mis puudutab kasutajaliidese välimust, siis kõige enam meenutas see mulle Netbeansi arenduskeskkonda. Funktsionaalsuse osas jäi aga esimesena silma korralik AS2.0 pärandkoodi tugi, mis on küll oma tähtsust kiiresti kaotamas, kuid hetkel veel vägagi aktuaalne teema. (Nimelt pole suur osa mittetehnilise taustaga Flashi disaineritest ikka veel uue keeleversiooni (AS3.0) peale üle kolinud. Seetõttu kohtab taolist pärandkoodi reaalses elus üsna sageli, mistõttu pean oluliseks ka IDE jätkuvat tuge antud dialektile.) Heaks omaduseks on ka Eclipse’i-laadne pluginapõhine arhitektuur, mis tagab kogukonna maksimaalse kaasatuse ning võimaldab kõigil huvilistel tarkvara lihtsamini täiendada (st. ilma algset lähtekoodi näppimata). Lisaks sellele pakub keskkond algelist tuge XML-, HTML- ja CSS-dokumentide koostamisele, mis muudab ta mugavaks abivahendiks ka kiirete veebiediteeringute teostamisel.

Screenshot - FlashDevelop IDE 4.2.3

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Paljud arendajad peavad Macromedia ametliku platvormi ainsaks edukaks komponendiks selle silumisvahendit, mis lisati oma praegusel kujul Flashi 9.0 väljalaskes (~2006. aastal). See on ka üks põhilisi arengusuundi, mille osas FlashDevelopit hetkel täiustada püütakse – viimasel on olemas vaid üsna piiratud funktsionaalsusega debugger. Teiseks suuremaks puuduseks on nõrk versioonihaldusvahendite tugi, mis võib ka mõne triviaalsema toimingu muuta üsna ebameeldivaks seikluseks. Näiteks ei võimalda minu masinasse installeeritud versiooni (4.2.3, pärineb u. 2013. aasta algusest) SVN-i plugin isegi branch, merge ning switch operatsioonide täitmist. See tähendab, et iga vähegi keerukam versioonihaldusalane toiming eeldab juba mõne spetsiaalprogrammi (nt. SourceTree, TortoiseSVN vmt.) appivõtmist. Vastava mooduli tugevaks küljeks on aga see, et toetatud on kõik hetkel enamlevinud versioonihaldussüsteemid (SVN, Git ja Mercurial) – elementaarsete operatsioonide läbiviimiseks sobib ta seega pea igale „peavoolu“ arendusmeeskonnale. FlashDevelopi kolmas ja suurim puudus avaldus minu jaoks aga alles siis, kui otsustasin selle installeerida ka oma Linuxi arenduskeskkonda (nimelt kasutan vaheldumisi Fedorat ja Windows 7-t). Lähemal uurimisel selgus, et tegu on täielikult Windowsi keskse C# rakendusega ning et porditud versiooni valmimine lähiajal ei ole kuigi tõenäoline, kuna kasutatud on .NET raamistiku küllaltki uusi võimalusi.

Nädal 5. Blogosfäär – milleks blogida?

Hiljuti lõin kaasa ühes blogiteemalises diskussioonis, mille üks asjaosaline esitas küllaltki naljaka (kuid tabava) aksioomi ajaveebinduse maailma kohta (see kõlas umbes järgmiselt): „Iga universumis eksisteeriva objekti jaoks, eeldusel et inimkond on sellest objektist teadlik, leidub VÄHEMALT üks selline onlain-blogi, kus see objekt on kõige detailsemate peensusteni läbi hekseldatud.“ See omanäoline adaptatsioon Godwin’i seadusest panigi mind mõtlema selle üle, kust võiks pärineda inimkonna tung kõike ümbritsevat niivõrd kiivalt jäädvustada ning dokumenteerida. Ehkki ka käesolev ajaveeb on loodud nn. “olude sunnil”, olen isikliku blogi alustamist kaalunud juba varemgi – aga huvitav miks? Millest säärane tunne tekib? On mul siis midagi nii meeletult tarka öelda?

Tänases postituses püüangi lahata mõningaid blogimise fenomeni taga peituvaid peamisi eesmärke ning motiive. Kirjutamise põhjuste paremaks mõtestamiseks liigitan ajaveebi entusiastid meelevaldsetesse gruppidesse, mis peaks ühendama sarnaste lähenemiste ning suhtumistega autoreid. Taoline üldistus võimaldab katta veidikene rohkem pinda ning aitab hoiduda üksikute motiivide süvaanalüüsi langemisest.

Päevikupidajad

"Dear Diary" - Dog & His Tail

Image: Michigan Live Inc. @ www.mlive.com

Vaieldamatult kõige levinum (aga ka kõige variatsioonirohkem) blogija tüüp – põhieesmärgiks on oma isiklike tunnete ja kogemuste koondamine ning mõtestamine. Taoliste autorite kirjutised sarnanevad kõige enam nö. klassikalistele logiraamatu kannetele. Uut sisu lisatakse üsna regulaarselt (või siis pool-regulaarselt) ning seda pakutakse lugeda alates paarist lähedasemast sõbrast kuni kogu ümbritseva maailmani välja.

Mõned näited:
Kertu blogi nurk – Eesti neiu kirjeldab kõiksugu veidraid sekeldusi ja juhtumisi, millega on oma igapäevaelus kokku puutunud.
Sisulisest küljest liigitub ka käesolev blogi (jättes kõrvale tema kasutuse vaadeldavas õppeaines) antud ajaveebi tüübi alla.

Vabakutselised

The "I <3 Helvetica" Lower Back Tattoo

Image: Andrew Keir @ www.andrewkeir.com

Need autorid suhtuvad oma isiklikku ajaveebi kui laiendatud kaaskirja, mis peaks pakkuma väärikat täiendust nende (harilikult samal veebilehel paiknevale) portfooliole ning veenma potentsiaalset tööandjat, et tegu on igati viksi ja kohusetundliku inimesega. Sellist tüüpi blogid on väga levinud just loovtöö tegijate hulgas – kõige sagedamini võib kohata näiteks kirjanikke, kunstnikke, fotograafe ja erinevat liiki disainereid. Taoliste ajaveebide ühiseks (ja mõneti ka naljakaks) jooneks on see, et nad ei sisalda iialgi kiiruga või purjuspäi trükitud sodipostitusi – iga kirjatöö on kui viimse detailini lihvitud briljant.

Konkreetseid näiteid:
Veerle’s blog 3.0 – tüüpiline näide ühest viimistletud “esindusblogist”, milles jagatakse erinevaid graafilise disaini alaseid soovitusi ning näpunäiteid.
Rätsep Marit – iseõppinud Eesti rõivadisainer räägib riietest ning uusimatest trendidest kohalikul moemaastikul.

Kriitikud, juhendajad ja muud nokitsejad

DIY Bookcase & Timmy's Crutches

Image: Stephanie Riffitt @ www.pinterest.com

Sellesse kategooriasse liigituvad kõik need kirjutajad, kes tegelevad mingit laiemat valdkonda puudutavate nõuannete jagamisega. Nende autorlusel valmivad näiteks erinevad filmi- ja muusikaarvustuste blogid (The Movie Blog), toidublogid (Good Beer Hunting), reisiblogid, „tee ise“ (Do It Yourself; DIY) tüüpi blogid (Lifehacker) ning kõik muu säärane. Sellist liiki ajaveebid osutuvad sageli väga nutikaks ja kasulikuks, kuna nad õpetavad inimestele uusi oskusi/teadmisi, aitavad raha kokku hoida ning vaadeldava temaatika raames soodsamaid otsuseid langetada. Kirjutamise motiiv ei ole harilikult ajendatud otsesest materiaalsest kasust – blogi meediumit kasutatakse pigem oma hobi (filmihuvi, meisterdamine) kõrvalproduktide levitamiseks. Samas leidub ka olukordi, kus populaarseks kujunenud ajaveebi autor jätkab kirjutamist vaid reklaamitulude kogumise eesmärgil.

Parodeerijad & satiirikud

Estonia at the European Parliament

Estonia at the European Parliament
(Image: Author @ www.estonianmoments.ee)

Parodeerimise eesmärgil peetavaid ajaveebe nimetatakse vahel ka flogideks. Taoliste kirjutiste sihiks on võimendada reaalsest elust tuntud inimeste/nähtuste negatiivseid või vastuolulisi külgi. Kirjutamise põhjuseid võib olla mitmeid – sageli on need üsna süütud (teiste lõbustamiseks, lihtsalt segaduse tekitamiseks jne), kuid võib esineda ka palju kurjakuulutavamaid motiive (omakasupüüd, kontrollimatu viha kellegi suunas).

Omanäolisi ja humoorikaid näiteid jagub hulgaliselt – näiteks üks hiljutisi Eesti päritoluga naljablogisid, Marko Reikop sööb, pilab telereporter Marko Reikopi lembust otse-eetris erinevaid toite mekkida. Sarnaselt paigutab siia alla ka viimase kahe aasta jooksul massiliselt tuntust kogunud Estonian Moments, milles üks estofiilist vahetusüliõpilane kirjeldab eestlaslikku ellusuhtumist läbi erinevate animeeritud gif-ide. Bitcoini huvilised on aga kindlasti kuulnud Buttcoinist – blogist, mis on täielikult keskendunud krüptovaluutade diskrediteerimisele ning nende edendajate trollimisele.

Veel kolm laialt levinud blogija tüüpi, mis vääriksid kindlasti täiendavaid selgitusi, on: nišši esindajad ja evangelistid, turundajad ja suhteeksperdid ning aktivistid ja maailmaparandajad. Kuna aga käesolev kirjutis on juba niigi pikale veninud (info üleküllus!), otsustasin neid lähemalt vaadelda mõnes oma järgmises postituses.