Hiljuti lõin kaasa ühes blogiteemalises diskussioonis, mille üks asjaosaline esitas küllaltki naljaka (kuid tabava) aksioomi ajaveebinduse maailma kohta (see kõlas umbes järgmiselt): „Iga universumis eksisteeriva objekti jaoks, eeldusel et inimkond on sellest objektist teadlik, leidub VÄHEMALT üks selline onlain-blogi, kus see objekt on kõige detailsemate peensusteni läbi hekseldatud.“ See omanäoline adaptatsioon Godwin’i seadusest panigi mind mõtlema selle üle, kust võiks pärineda inimkonna tung kõike ümbritsevat niivõrd kiivalt jäädvustada ning dokumenteerida. Ehkki ka käesolev ajaveeb on loodud nn. “olude sunnil”, olen isikliku blogi alustamist kaalunud juba varemgi – aga huvitav miks? Millest säärane tunne tekib? On mul siis midagi nii meeletult tarka öelda?
Tänases postituses püüangi lahata mõningaid blogimise fenomeni taga peituvaid peamisi eesmärke ning motiive. Kirjutamise põhjuste paremaks mõtestamiseks liigitan ajaveebi entusiastid meelevaldsetesse gruppidesse, mis peaks ühendama sarnaste lähenemiste ning suhtumistega autoreid. Taoline üldistus võimaldab katta veidikene rohkem pinda ning aitab hoiduda üksikute motiivide süvaanalüüsi langemisest.
Päevikupidajad
Image: Michigan Live Inc. @ www.mlive.com
Vaieldamatult kõige levinum (aga ka kõige variatsioonirohkem) blogija tüüp – põhieesmärgiks on oma isiklike tunnete ja kogemuste koondamine ning mõtestamine. Taoliste autorite kirjutised sarnanevad kõige enam nö. klassikalistele logiraamatu kannetele. Uut sisu lisatakse üsna regulaarselt (või siis pool-regulaarselt) ning seda pakutakse lugeda alates paarist lähedasemast sõbrast kuni kogu ümbritseva maailmani välja.
Mõned näited:
Kertu blogi nurk – Eesti neiu kirjeldab kõiksugu veidraid sekeldusi ja juhtumisi, millega on oma igapäevaelus kokku puutunud.
Sisulisest küljest liigitub ka käesolev blogi (jättes kõrvale tema kasutuse vaadeldavas õppeaines) antud ajaveebi tüübi alla.
Vabakutselised
Image: Andrew Keir @ www.andrewkeir.com
Need autorid suhtuvad oma isiklikku ajaveebi kui laiendatud kaaskirja, mis peaks pakkuma väärikat täiendust nende (harilikult samal veebilehel paiknevale) portfooliole ning veenma potentsiaalset tööandjat, et tegu on igati viksi ja kohusetundliku inimesega. Sellist tüüpi blogid on väga levinud just loovtöö tegijate hulgas – kõige sagedamini võib kohata näiteks kirjanikke, kunstnikke, fotograafe ja erinevat liiki disainereid. Taoliste ajaveebide ühiseks (ja mõneti ka naljakaks) jooneks on see, et nad ei sisalda iialgi kiiruga või purjuspäi trükitud sodipostitusi – iga kirjatöö on kui viimse detailini lihvitud briljant.
Konkreetseid näiteid:
Veerle’s blog 3.0 – tüüpiline näide ühest viimistletud “esindusblogist”, milles jagatakse erinevaid graafilise disaini alaseid soovitusi ning näpunäiteid.
Rätsep Marit – iseõppinud Eesti rõivadisainer räägib riietest ning uusimatest trendidest kohalikul moemaastikul.
Kriitikud, juhendajad ja muud nokitsejad
Image: Stephanie Riffitt @ www.pinterest.com
Sellesse kategooriasse liigituvad kõik need kirjutajad, kes tegelevad mingit laiemat valdkonda puudutavate nõuannete jagamisega. Nende autorlusel valmivad näiteks erinevad filmi- ja muusikaarvustuste blogid (The Movie Blog), toidublogid (Good Beer Hunting), reisiblogid, „tee ise“ (Do It Yourself; DIY) tüüpi blogid (Lifehacker) ning kõik muu säärane. Sellist liiki ajaveebid osutuvad sageli väga nutikaks ja kasulikuks, kuna nad õpetavad inimestele uusi oskusi/teadmisi, aitavad raha kokku hoida ning vaadeldava temaatika raames soodsamaid otsuseid langetada. Kirjutamise motiiv ei ole harilikult ajendatud otsesest materiaalsest kasust – blogi meediumit kasutatakse pigem oma hobi (filmihuvi, meisterdamine) kõrvalproduktide levitamiseks. Samas leidub ka olukordi, kus populaarseks kujunenud ajaveebi autor jätkab kirjutamist vaid reklaamitulude kogumise eesmärgil.
Parodeerijad & satiirikud
Estonia at the European Parliament
(Image: Author @ www.estonianmoments.ee)
Parodeerimise eesmärgil peetavaid ajaveebe nimetatakse vahel ka flogideks. Taoliste kirjutiste sihiks on võimendada reaalsest elust tuntud inimeste/nähtuste negatiivseid või vastuolulisi külgi. Kirjutamise põhjuseid võib olla mitmeid – sageli on need üsna süütud (teiste lõbustamiseks, lihtsalt segaduse tekitamiseks jne), kuid võib esineda ka palju kurjakuulutavamaid motiive (omakasupüüd, kontrollimatu viha kellegi suunas).
Omanäolisi ja humoorikaid näiteid jagub hulgaliselt – näiteks üks hiljutisi Eesti päritoluga naljablogisid, Marko Reikop sööb, pilab telereporter Marko Reikopi lembust otse-eetris erinevaid toite mekkida. Sarnaselt paigutab siia alla ka viimase kahe aasta jooksul massiliselt tuntust kogunud Estonian Moments, milles üks estofiilist vahetusüliõpilane kirjeldab eestlaslikku ellusuhtumist läbi erinevate animeeritud gif-ide. Bitcoini huvilised on aga kindlasti kuulnud Buttcoinist – blogist, mis on täielikult keskendunud krüptovaluutade diskrediteerimisele ning nende edendajate trollimisele.
Veel kolm laialt levinud blogija tüüpi, mis vääriksid kindlasti täiendavaid selgitusi, on: nišši esindajad ja evangelistid, turundajad ja suhteeksperdid ning aktivistid ja maailmaparandajad. Kuna aga käesolev kirjutis on juba niigi pikale veninud (info üleküllus!), otsustasin neid lähemalt vaadelda mõnes oma järgmises postituses.