Tag Archives: FIFO

Nädal 6. Wiki-maailm – kuidas Wikipediat veelgi paremaks muuta?

Wikipedia - The Free Encyclopedia Logo

Image: The Wikimedia Foundation @ www.wikipedia.org

Käesolevas kirjutises tuleb juttu Wikipediast – tasuta onlain-entsüklopeediast, mis on tänu oma tormilisele kasvule ning laiale levikule saavutanud kindla positsiooni kogu inimkonna ühispärandis. Igal asjal on aga alati ka omad puudused ning tänases kirjutises püüangi identifitseerida mõningaid peamisi kitsaskohti, mis Wikipediat tema praegusel kujul kõige enam kimbutavad. Tuleb tunnistada, et Wikipedia igapäevane kasutamine on muutnud mind pimedaks tema vigade suhtes – seepärast tundus käesolev ülesanne esialgu väga keeruline.

Näideterohked kiirkasutusjuhendid & tudeerimist soosivad preemiaprogrammid

Mitmed hiljutised uuringud viitavad sellele, et Wikipedia kasutamine on kujunemas liialt keeruliseks. See tähendab, et lisaks terminoloogiast kubisevatele artiklitele ja nüansirohketele selgitustele muutub aina aeganõudvamaks ka lugejapoolsete kontributsioonide tegemine. Kõige teravamalt tuleb probleem esile just uute artiklite lisamise juures – pidevalt kasvav ning uute regulatsioonidega täiustuv „stiilijuhend“ mõjub kui 101 peaga lohe, mille alistamine tundub pea võimatu. Mõistetaval kombel vajab niivõrd suur ettevõtmine kui Wikipedia mingeid konkreetseid põhisuuniseid / standardeid, kuid nende presenteerimine praegusel kujul mõjub uutele toetajatele pigem heidutavalt.

Eeltoodud probleemi lahendamist võiks alustada mingi lihtsakoelise ning rohket pildimaterjali sisaldava kiirkasutusjuhendi loomisega, mis tutvustaks lugejale wiki-maailma põhitõdesid ning oleks suunatud just päris algajatele. Seejärel tuleks ette võtta praegused juhendid ning tükeldada nad sellisteks osadeks, mis oleksid kergemini hoomatavad ja selgeks õpitavad. Iga sektsiooni omandamise kontrollimiseks võiks koostada küsimustiku, mille sajaprotsendiline läbimine annaks õppuri kontole täiendavaid „kogemuspunkte“ või siis vastava „rinnamärgi“ (ingl. k. badge). Taoline auhindade jagamine ei tohiks aga mõjuda kogukonda lõhestavalt –  seepärast oleks parem, kui nende funktsioon piirduks pelgalt esindusliku küljega (st. nad ei peaks näiteks võimaldama kõrgemaid privileege teiste kasutajate sisestuste üle otsustamisel).

Viimaste muudatuste puhverdamine

Teiseks wiki-maailma kimbutavaks probleemiks, mis on eriti märgatavalt süvenenud just viimase kümnendi jooksul, on nö. trollimine, erinevad hulkuv-editeeringud (ingl. k. rogue edits) ning igasugune muu wiki-vandalism. Lisaks avaliku korra rikkumisele ja inimeste sündsustunde pahatahtlikule riivamisele võib selline tendents kaasa tuua ka palju tõsisemaid tagajärgi, nagu näiteks „ebasoodsate“ ajalooliste sündmuste ümberkirjutamine ning lausa osaline tsensuur.

Eelmainitud muret saaks vähemalt osaliselt leevendada igale artiklile lisatava FIFO (lüh. First In, First Out) puhvri (ingl. k. queue) abil, mille eesmärgiks oleks koondada artiklis hiljuti läbi viidud muudatusi. Iga pinusse lisatud täiendus oleks hinnatav läbi asjakohase arvustuste mooduli, kuid ei kajastuks seejuures veel vastavas põhiartiklis. Muudatuste „kinnitamiseks“ leidub kaks peamist meetodit – üheks võimaluseks oleks kasutada kaaslugejate heakskiidul põhinevat lähenemist (sellist varianti kasutavad näiteks kõik Stack Exchange’i võrgustiku kuuluvad veebileheküljed), teiseks aga kindlale ajaperioodile järgnevat automaatset muudatuste tunnistamist. Viimasel juhul on kinnitusprotsess rohkem passiivne – lugejad ei pea küll muudatusi otseselt heaks kiitma, kuid kindla häälteenamuse saavutamisel on võimalik kehvad täiendused tagasi lükata. Eesmise meetodi puhul on muidugi küsitav ka see, kas taoline töövoog üldse läheks kokku Wikipedia tuumik-põhimõtetega.

„Vektor-ülekatted“ potentsiaalsete kitsaskohtade väljatoomiseks

Selleks, et juhtida tähelepanu artikli puudustele ning erinevatele parendusvõimalustele, on iga Wikipedia kirjutise juures kasutusel nn. „Talk“ leht. Eelmainitud lehe suurim puudus seisneb aga selles, et sageli on väga keeruline aru saada, millisele konkreetsele artikli lõigule püütakse tähelepanu juhtida. Eriti ebamugavaks muutub olukord siis, kui vastav postitus on tehtud juba mitu aastat tagasi (artikli sõnastus võib olla selle aja vältel oluliselt teisenenud). Lisaks eelnevale peetakse praegust „Talk“ lehte sageli desorienteerivaks – algajatel on probleeme arutelude virnas navigeerimisega ning kõige uuemate / enda jaoks relevantsete teemade leidmisega.

Lahenduseks võiks olla midagi sellist, mida oleme harjunud nägema erinevates GIS-süsteemides – viimastes kutsutakse seda nö. vektor-ülekatteks (ingl. k. vector overlay). Taoline funktsionaalsus seisneb nö. läbipaistva tausta lisamises esialgse lehe kohale, mille peale projitseeritakse omakorda n kihti erineva sisuga täiendinfot. Antud juhul võiks nendeks kihtideks olla erinevad parandusettepanekud / muud arutlusteemad, mille selekteerimisel kuvatakse distinktiivsete värvidega esiletõstetud tekstilõigud ja pildid ning mille klikkimisel rulluks brauseriakna ääres lahti vastavat puudust lahkav arutelu. Taoline lähenemine osutuks kasulikuks üsna mitmel põhjusel – see looks palju selgema assotsiatsiooni artikli sisu ja erinevate arutelude vahel, vähendaks mõttetut brauserisakkide vahel saalimist ning võimaldaks kommentaarides viidatud objektid tunduvalt kiiremini üles leida.

XGIS - Vector Overlay In Action

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Veel üks parandusettepanek, mida võiks potentsiaalselt kaaluda, oleks tsiteeritavate lühiversioonide koostamine kõige populaarsemate artiklite tarvis (a la Citizendium) või siis nende tähistamine nö. „professionaalse usaldusväärsuse reitinguga“. Samuti tuleks kaasajastada artiklite editeerimise vaadet ning lisada iga markdown-i elemendi juurde selle mõju iseloomustav animatsioonijupp, mis soodustaks wiki süntaksi kiiremat omandamist. Palju on juttu olnud ka uuest ristviitamise süsteemist, mis võimaldaks minimaalse vaevaga kontrollida, millistesse keeltesse artikkel juba tõlgitud on.