Author Archives: priidu.neemre

Nädal 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus – FlashDevelop

FlashDevelop 4.2.3 - Logo

Image: Mika Palmu @ www.flashdevelop.org

Käesolevas postituses analüüsin MIT-litsentsil põhinevat vaba tarkvara (free as in „free speech“, not as in „free beer“) nimega FlashDevelop. Tegu on arenduskeskkonnaga, mille eesmärgiks on luua terviklik töövahend Flashi kõrval ilmavalgust näinud ActionScripti rakenduste programmeerimiseks.

Esimest korda tegin Flashiga tutvust u. 2003. aastal; algne kokkupuude oli tingitud minu tolleaegsest (peaaegu et fanatismini küündivast) huvist 2D animatsiooni ning kõige sellega seonduva vastu (ühe vana multika leidsin isegi veebist üles). Mängumaailma tormilise arengu taustal teisenes see huvi aga üsna ruttu pigem interaktiivsete lahenduste suunas, mille toel liikusin hiljem edasi juba bänner-reklaamide, kohanduvate disainimallide ning kõiksugu muude veebijullade valmistamisele.

Järgneva sisu paremaks mõtestamiseks toon lühikese ülevaate ActionScripti ajaloost. Nimelt otsustati 1998. aastal Flashi tuumiksüsteemi kõrvale luua uus skriptimiskeel, mis toetuks suures osas ECMAScripti spetsifikatsioonile ning lihtsustaks programmi abil interaktiivsete lahenduste valmistamist. Flashi autorisüsteemi arendajate üllatuseks hakkas aga keel üsna kiiresti oma elu elama, jõudes välja väga erinevatele platvormidele ning võrdlemisi unikaalsete kasutuskohtadeni (alustades väikestest mobiilirakendustest ning lõpetades Make-platvormil põhinevate mikrokontrollerite keskse programmeerimiskeelega). Kuna autorisüsteemi algupärase versiooni arendamisel ei oldud aga programmeerimisalaste tööriistade väljakujundamisele erilist tähelepanu pööratud, otsustati sama poliitikat jätkata ka uute ja küllaltki spetsiifiliste huvigruppide lisandumisel. Viimase tulemusena kujuneski olukord, kus Macromedia (tänaseks küll juba Adobe) poolt ei ole pakkuda ühtegi normaalset keskkonda ActionScripti rakenduste programmeerimiseks. Algses arendusplatvormis kasutusel olnud programmeerimisvahendid olid (ja on tänase päevani – Adobe Flash Professional CS6 seisuga) naeruväärselt kehvas olukorras, pakkudes arendajale peaaegu sama mitmekülgset tuge, kui „paljas“ (ingl. k. bare) Notepad. Oma Flashi rakenduste arendamisele kulutatud aja vältel kirusin seda probleemi peaaegu igapäevaselt; mullu tekkis aga vajadus end tolle maailmaga taaskord kurssi viia ning selgus, et aeg on vahepeal kõvasti edasi läinud – tärganud oli uus avatud lähtekoodiga IDE nimega FlashDevelop.

Esmamulje FlashDevelopist oli äärmiselt meeldiv – kaunite pastelsete toonidega süntaksi esiletõste, koodialased nõuanded (ingl. k. code completion) ning võimalus getterid ja setterid koos kõige muu pudi-padiga ühe nupuvajutuse abil valmis genereerida. Mis puudutab kasutajaliidese välimust, siis kõige enam meenutas see mulle Netbeansi arenduskeskkonda. Funktsionaalsuse osas jäi aga esimesena silma korralik AS2.0 pärandkoodi tugi, mis on küll oma tähtsust kiiresti kaotamas, kuid hetkel veel vägagi aktuaalne teema. (Nimelt pole suur osa mittetehnilise taustaga Flashi disaineritest ikka veel uue keeleversiooni (AS3.0) peale üle kolinud. Seetõttu kohtab taolist pärandkoodi reaalses elus üsna sageli, mistõttu pean oluliseks ka IDE jätkuvat tuge antud dialektile.) Heaks omaduseks on ka Eclipse’i-laadne pluginapõhine arhitektuur, mis tagab kogukonna maksimaalse kaasatuse ning võimaldab kõigil huvilistel tarkvara lihtsamini täiendada (st. ilma algset lähtekoodi näppimata). Lisaks sellele pakub keskkond algelist tuge XML-, HTML- ja CSS-dokumentide koostamisele, mis muudab ta mugavaks abivahendiks ka kiirete veebiediteeringute teostamisel.

Screenshot - FlashDevelop IDE 4.2.3

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Paljud arendajad peavad Macromedia ametliku platvormi ainsaks edukaks komponendiks selle silumisvahendit, mis lisati oma praegusel kujul Flashi 9.0 väljalaskes (~2006. aastal). See on ka üks põhilisi arengusuundi, mille osas FlashDevelopit hetkel täiustada püütakse – viimasel on olemas vaid üsna piiratud funktsionaalsusega debugger. Teiseks suuremaks puuduseks on nõrk versioonihaldusvahendite tugi, mis võib ka mõne triviaalsema toimingu muuta üsna ebameeldivaks seikluseks. Näiteks ei võimalda minu masinasse installeeritud versiooni (4.2.3, pärineb u. 2013. aasta algusest) SVN-i plugin isegi branch, merge ning switch operatsioonide täitmist. See tähendab, et iga vähegi keerukam versioonihaldusalane toiming eeldab juba mõne spetsiaalprogrammi (nt. SourceTree, TortoiseSVN vmt.) appivõtmist. Vastava mooduli tugevaks küljeks on aga see, et toetatud on kõik hetkel enamlevinud versioonihaldussüsteemid (SVN, Git ja Mercurial) – elementaarsete operatsioonide läbiviimiseks sobib ta seega pea igale „peavoolu“ arendusmeeskonnale. FlashDevelopi kolmas ja suurim puudus avaldus minu jaoks aga alles siis, kui otsustasin selle installeerida ka oma Linuxi arenduskeskkonda (nimelt kasutan vaheldumisi Fedorat ja Windows 7-t). Lähemal uurimisel selgus, et tegu on täielikult Windowsi keskse C# rakendusega ning et porditud versiooni valmimine lähiajal ei ole kuigi tõenäoline, kuna kasutatud on .NET raamistiku küllaltki uusi võimalusi.

Nädal 8. Virtuaalmaailmad – Guild Wars

Guild Wars Prophecies - Logo

Image: ArenaNet Inc. @ www.guildwars.com

Tänases postituses räägin peaasjalikult virtuaalmaailmadest; täpsemalt tuleb juttu 2005. aastal avaldatud online-rollimängust (MMOG) nimega Guild Wars. Ise osalesin vaadeldava virtuaalmaailma tegemistes alates tema esimestest elukuudest kuni u. 2009. aasta alguspaigani, mil otsustasin sellest hobist loobuda (peamiselt liigse ajakulu tõttu). Järgnevas püüangi analüüsida taoliste koosluste häid ja halbu külgi ning tuua välja mõningaid huvitavaid kogemusi, mida Guild Warsi maailmas veetud aeg mulle andis.

Mandrid, regioonid ja nende omanäolised asukad

Kogu mängu tegevus leiab aset keskajahõngulises muinasjutumaailmas, mis koosneb kolmest peamisest mandrist – nendeks on Tyria, Cantha ning Elona. Mandrid jagunevad omakorda terveks hulgaks geograafilisteks alamregioonideks, millest igaühel on oma kindel nimi, rikkalik pärimus ning huvitav taustalugu. Lisaks sellele sisaldavad kõik regioonid vähemalt ühte suurlinna ning kuni kahtekümmet erineva välimuse ja asustustihedusega väikelinna/küla. Mõned näited Tyria tähtsamatest regioonidest:

  • Ruins of Ascalon – minevikus vankumatuna püsinud inimkuningriigi valdused, mis hävisid pea täielikult tänu Charr-ide poolt kuulutatud välksõjale; floora ja fauna suhteliselt vaene – liivane pind, üksikud kidurad puud ja taimed.
  • Krytan Kingdom – kodusõja äärel kõikuv parasvöötmeline regioon, mis on raskesti koormatud idast saabuvate Ascaloni põgenike poolt; floora ja fauna üsna rikkalik – viljakad mullad, mõõduka tihedusega mets ning alustaimestik.
  • Shiverpeak Mountains – karmi kliimaga mäeahelik, mis eraldab Ascaloni ja Krytat ning on koduks lugematule hulgale päkapiku klannidele, kes on teineteisega pidevas võimuvõitluses (nt. Deldrimor Dwarves vs. Stone Summit Dwarves).
  • Maguuma Jungle
Stone Summit - The Giant Herder

Stone Summit – The Giant Herder
Image: GW-Karlos @ guildwars.wikia.com

Virtuaalmaailma sisenemisel hakkab koheselt silma see, kuivõrd tõepärane on erinevates regioonides elavate olevuste omavaheline dünaamika – kes on teineteisega sõjajalal, keda vaadeldakse kui „ebameeldivat etnilist vähemust“ jne. Ehkki mängijatel on võimalik luua vaid nö. inimrassi kuuluvaid tegelasi, avastavad paljud enda jaoks mingi konkreetse regiooni või olendite hõimu, kellega püütakse teatud määral samastuda. Seetõttu võib aega-ajalt kohata üsna omapärast „inetu pardipoja“ efekti, kus mängija püüab nt. imbuda mõnda arvutijuhitud (ingl. k. NPC) rassi, kelle peamiseks eesmärgiks on hoopiski tema enda rassi (inimkonna) hävitamine. Oma mänguaja jooksul kohtasin ka terveid suuri gilde ja vennaskondi, kelle üheks peamiseks eesmärgiks oligi sulanduda mingi konkreetse regiooni esindajate hulka. Heaks näiteks on paksude vammuste ning lugematu hulga turvistega kaetud tegelased, kellele meeldis mängida Shiverpeak Mountainsi lumistes mäetippudes elava Stone Summiti klanni liikmeid.

Kauplemine ja käsitöö

Üheks põnevaks võimaluseks, mida Guild Wars oma kasutajatele pakub, on üsna kõrgelt arenenud kauplemis- ning käsitöö süsteem. Näiteks materjalide vahetamine arvutijuhitud kaupmeestega põhineb täielikult avatud turumajanduse (nõudlus vs. pakkumine) põhimõtetel. See tähendab, et kui NPC kaupmeestele müüakse lühikese aja vältel tohutu kogus krokodilli hambaid, langeb ühe krokodilli hamba müügihind reaalajas ka kõigi teiste virtuaalmaailma asukate jaoks. Loomulikult kehtib see reegel ka vastupidises olukorras – näiteks kogesin ise juhtumit, kus ühe konkreetse nahatüübi hind tõusis peaaegu kümne tuhande kordseks, kuna avaldati infot selle kasutusvõimaluste kohta mängu tulevases lisapaketis. Kavalamad teenisid eelneva intsidendi pealt üsna korraliku kopika, kuna tol hetkel oli väga levinud ka Guild Warsi rahaühikute (platinum) vahetamine „pärisraha“ vastu (ehkki EULA seda loomulikult kategooriliselt keelas).

Teiseks Guild Warsi käsitöö süsteemi huvitavaks küljeks on see, et mängijatel on võimalik ise uusi värve segada ning nende abil oma aksessuaaride välimust muuta. Viimane eeldab aga sobivate värvipottide olemasolu, mida saab omakorda koguda vaid kaubeldes või teatud kollidega võideldes (kusjuures erinevate värvide pudenemise tõenäosus on erinev). Seetõttu on valge värv reeglina u. 200 korda kallim kui näiteks erkroheline värv ning musta värvi leidmine on algaja jaoks võrreldav lausa jackpoti võiduga.

Virtuaalne teenindussektor

Minu kõige unikaalsem mälestus Guild Warsi maailmast seondub aga mitmesuguste nutikate teenustega, mille virtuaalmaailma elanikud olid ise mängule juurde mõelnud. Väga populaarne oli näiteks omanäoline taksoteenus (ingl k. running), mis seisnes uute ja madalatasemeliste tegelaste toimetamises mõnda tugevate kollide poolt ümbritsetud linna (Piisab vaid sellest, kui üks tegelane linna kohale jõuab – teised teleporteeruvad automaatselt järgi.). Nõudlus taolise teenuse järele oli äärmiselt kõrge, kuna tüüpilised sihtkohad pakkusid uutele kasutajatele märgatavalt paremat varustust. Sellistes rännakutes kaasalöömine oli aga reeglina väga kallis; teenust pakkusid spetsiaalsete loitsude ning turvistega varustatud tegelased, kes olid optimeeritud kiiresti liikuma ning massiliselt vigastusi taluma. Mõned muud huvitavad teenused, mida oma mänguaja jooksul kohtasin: vappe ja keepe disainiva „tänavakunstniku“ teenus, ravimunga renditeenus, tegelaste kiirarendamise (ingl. k. power leveling) teenus jne.

Nädal 7. Märgendamine ja folksonoomia – näiteid tegelikust elust

Tag Cloud - RWU Law School

Image: David Logan @ www.law.rwu.edu

Tänases postituses vaatan lähemalt märgendamist ning selle kõrvalmõjul välja kujunenud sotsiotehnoloogilist nähtust nimega folksonoomia. Viimase all peetakse silmas nn. märksõnadel põhinevat klassifitseerimise süsteemi, mis on suuresti iseorganiseeruv ning toetub täielikult kogukondlikule algatusele. Klassikalise ülalt-alla lähenemise asemel vaadeldakse folksonoomia kontekstis pigem nö. alt-üles lähenemist. Viimase puhul ei ole niivõrd tähtis mitte kooskõlalise taksonoomia koostamine, kuivõrd infoobjektide hajus ning välkkiire kategoriseerimine. Järgnevas püüangi tuua näiteid folksonoomia kasutamise kohta ning juhtida tähelepanu mõningatele eelistele ja puudustele, mis selle juurutamisel avalduda võivad.

Üheks kõige tõhusamaks folksonoomia rakenduskohaks, mida olen senini internetis kohanud, pean Stack Exchange’i võrgustikku kuuluvate veebilehekülgede juures kasutatavat süsteemi. Stack Exchange’i enda näol on tegu nö. „kompetentsi vahendamist“ võimaldava platvormiga, mis koosneb kümnetest eriteemalistest küsi-vasta tüüpi portaalidest ning mida kasutatakse ühelt poolt oma temaatiliste murede kurtmiseks, teiselt poolt aga kaaskülastajate probleemide vabatahtlikuks lahendamiseks. Antud juhul seisneb nende portaalide unikaalsus selles, et sisu presenteerimiseks ning lisatud informatsioonis navigeerimiseks kasutatakse pea eranditult vaid märgendamise ja folksonoomia võimalusi.

Iga uue küsimuse lisamisel kuvatakse kasutajale soovituslik siltide (ingl. k. tag) loetelu, mis tuleneb otseselt tema kirjatöö sisu analüüsist. Isegi kui mõni postitus küsija teadmatuse tõttu ka esialgu valesti sildistatakse, parandavad kogukonna aktiivsemad liikmed selle vea juba paari esimese minuti jooksul. Lisaks sellele võib iga kasutaja kaasa lüüa uute siltide defineerimises ning kujundamises – viimane eeldab aga juba veidikene suuremat pühendumist ning järjekindlat kaastööd pikema ajaperioodi vältel. (Selgitus: Kuna taolise ülesehitusega portaal on äärmiselt vastuvõtlik igasugusele rämpsule ning spämmile, muudeti eelmainitud funktsionaalsus juba mõnda aega tagasi vaid nn. „kõrge karmatasemega“ kasutajate mängumaaks.) Siltide risustumise vältimiseks kasutatakse aga sellist kavalat süsteemi, mis võimaldab määratleda nn. „sildi sünonüüme“  (ingl. k. tag synonyms). Viimaste tööpõhimõte sarnaneb paljuski telefonikõnede suunamisele – näiteks kui külastaja tähistab oma postituse sildiga „cabling“, asendab süsteem selle automaatselt sildiga „wiring“, mis on valitud vastava teema kokkuleppeliseks standardtähiseks.

Home Improvement Q & A (via Stack Exchange) - Tag List

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Lisaks sellele saavad külastajad valida, milliste siltide alla postitatud küsimustest nad kõige enam huvitatud on (ingl. k. subscribe). Viimane kaitseb lugejat üleliigse infomüra eest ning aitab keskenduda vaid sellele informatsioonile, mida antud hetkel tõepoolest vajatakse.

Halva näite valimisel otsustasin loobuda ühe konkreetse veebilehekülje kirjeldamisest ning mõtlesin vaadelda hoopiski mitut eraldiseisvat probleemi, mis folksonoomia kasutamist sageli takistavad. Esimeseks (ja võibolla ka kõige raskemini ületatavaks) neist on nn. „ebakõlalisus“. Inimeste haridus, keeleline vaatenurk ja seeläbi ka sõnastusoskus on ja jäävad alati pisut erinevaks. Folksonoomia kontekstis tähendab see aga seda, et tegelikult sama teema kohta käiv diskussioon killustub pea alati laiali enam kui kümne sarnase nimega sildi alla. Ideaalseks näiteks on siinkohal Instagram (veidikene vähemal määral ka Pinterest) – toidu kohta käivaid postitusi võime leida näiteks teemaviidete (ingl. k. hashtag) #food, #foods, #foodstuff, #meal, #eating ja #nourishment alt, kuid sellega veel loetelu ei piirdu! Stack Exchange lahendus käesolevale probleemile (nn. sildi sünonüümid) on üsna hea, kuid samas veidi kohmakas ning nõuab tohutul määral modereerimist.

Teiseks peamiseks probleemiks, mis folksonoomiat rakendavaid portaale sageli kimbutab, on nn. ühise konteksti puudumine. Eriti kriitiliseks osutub probleem just üldotstarbeliste suhtluskeskkondade puhul, mis ei ole suunatud mingi konkreetse temaatika arutamisele (nt. Twitter). Võtame näiteks inglisekeelse sõna „client“ – ettekandjale seostub see ilmselgelt restorani külastajaga, programmeerijale aga pigem lõppkasutaja aplikatsiooniga, ning MMOG huvilisele hoopiski online-mängu selle osaga, mis installeeritakse kohaliku masina peale. Just seesama tõlgendamise küsimus põhjustabki olukorra, kus sama teemaviite alt võib leida esmapilgul täiesti seosetuna näivaid kirjutisi (nt. #gutted – postitused oma halvast tujust vs. eemaldatud sisikonnaga loomadest, #faggot jne).

Veel üks huvitav nähtus, mida märgendamise puhul aega-ajalt kohata võib, on see, kui teda kasutatakse pelgalt sisutu kujunduselemendina või hoopiski ettevõtte SEO strateegia osana. Sellistel juhtudel ei too folksonoomia võimaldamine veebilehele küll mingit sihtotstarbelist lisaväärtust ning parem oleks ta viimase koosseisust lihtsalt välja visata. Nii jääb lehele rohkem ruumi kasuliku info kuvamiseks ning ühtlasi väheneb ka oht, et pidevalt arenevad otsimootorite algoritmid kahtlaste püüdlustega lehe SEO mõttes üldse ära nudivad.

Nädal 6. Wiki-maailm – kuidas Wikipediat veelgi paremaks muuta?

Wikipedia - The Free Encyclopedia Logo

Image: The Wikimedia Foundation @ www.wikipedia.org

Käesolevas kirjutises tuleb juttu Wikipediast – tasuta onlain-entsüklopeediast, mis on tänu oma tormilisele kasvule ning laiale levikule saavutanud kindla positsiooni kogu inimkonna ühispärandis. Igal asjal on aga alati ka omad puudused ning tänases kirjutises püüangi identifitseerida mõningaid peamisi kitsaskohti, mis Wikipediat tema praegusel kujul kõige enam kimbutavad. Tuleb tunnistada, et Wikipedia igapäevane kasutamine on muutnud mind pimedaks tema vigade suhtes – seepärast tundus käesolev ülesanne esialgu väga keeruline.

Näideterohked kiirkasutusjuhendid & tudeerimist soosivad preemiaprogrammid

Mitmed hiljutised uuringud viitavad sellele, et Wikipedia kasutamine on kujunemas liialt keeruliseks. See tähendab, et lisaks terminoloogiast kubisevatele artiklitele ja nüansirohketele selgitustele muutub aina aeganõudvamaks ka lugejapoolsete kontributsioonide tegemine. Kõige teravamalt tuleb probleem esile just uute artiklite lisamise juures – pidevalt kasvav ning uute regulatsioonidega täiustuv „stiilijuhend“ mõjub kui 101 peaga lohe, mille alistamine tundub pea võimatu. Mõistetaval kombel vajab niivõrd suur ettevõtmine kui Wikipedia mingeid konkreetseid põhisuuniseid / standardeid, kuid nende presenteerimine praegusel kujul mõjub uutele toetajatele pigem heidutavalt.

Eeltoodud probleemi lahendamist võiks alustada mingi lihtsakoelise ning rohket pildimaterjali sisaldava kiirkasutusjuhendi loomisega, mis tutvustaks lugejale wiki-maailma põhitõdesid ning oleks suunatud just päris algajatele. Seejärel tuleks ette võtta praegused juhendid ning tükeldada nad sellisteks osadeks, mis oleksid kergemini hoomatavad ja selgeks õpitavad. Iga sektsiooni omandamise kontrollimiseks võiks koostada küsimustiku, mille sajaprotsendiline läbimine annaks õppuri kontole täiendavaid „kogemuspunkte“ või siis vastava „rinnamärgi“ (ingl. k. badge). Taoline auhindade jagamine ei tohiks aga mõjuda kogukonda lõhestavalt –  seepärast oleks parem, kui nende funktsioon piirduks pelgalt esindusliku küljega (st. nad ei peaks näiteks võimaldama kõrgemaid privileege teiste kasutajate sisestuste üle otsustamisel).

Viimaste muudatuste puhverdamine

Teiseks wiki-maailma kimbutavaks probleemiks, mis on eriti märgatavalt süvenenud just viimase kümnendi jooksul, on nö. trollimine, erinevad hulkuv-editeeringud (ingl. k. rogue edits) ning igasugune muu wiki-vandalism. Lisaks avaliku korra rikkumisele ja inimeste sündsustunde pahatahtlikule riivamisele võib selline tendents kaasa tuua ka palju tõsisemaid tagajärgi, nagu näiteks „ebasoodsate“ ajalooliste sündmuste ümberkirjutamine ning lausa osaline tsensuur.

Eelmainitud muret saaks vähemalt osaliselt leevendada igale artiklile lisatava FIFO (lüh. First In, First Out) puhvri (ingl. k. queue) abil, mille eesmärgiks oleks koondada artiklis hiljuti läbi viidud muudatusi. Iga pinusse lisatud täiendus oleks hinnatav läbi asjakohase arvustuste mooduli, kuid ei kajastuks seejuures veel vastavas põhiartiklis. Muudatuste „kinnitamiseks“ leidub kaks peamist meetodit – üheks võimaluseks oleks kasutada kaaslugejate heakskiidul põhinevat lähenemist (sellist varianti kasutavad näiteks kõik Stack Exchange’i võrgustiku kuuluvad veebileheküljed), teiseks aga kindlale ajaperioodile järgnevat automaatset muudatuste tunnistamist. Viimasel juhul on kinnitusprotsess rohkem passiivne – lugejad ei pea küll muudatusi otseselt heaks kiitma, kuid kindla häälteenamuse saavutamisel on võimalik kehvad täiendused tagasi lükata. Eesmise meetodi puhul on muidugi küsitav ka see, kas taoline töövoog üldse läheks kokku Wikipedia tuumik-põhimõtetega.

„Vektor-ülekatted“ potentsiaalsete kitsaskohtade väljatoomiseks

Selleks, et juhtida tähelepanu artikli puudustele ning erinevatele parendusvõimalustele, on iga Wikipedia kirjutise juures kasutusel nn. „Talk“ leht. Eelmainitud lehe suurim puudus seisneb aga selles, et sageli on väga keeruline aru saada, millisele konkreetsele artikli lõigule püütakse tähelepanu juhtida. Eriti ebamugavaks muutub olukord siis, kui vastav postitus on tehtud juba mitu aastat tagasi (artikli sõnastus võib olla selle aja vältel oluliselt teisenenud). Lisaks eelnevale peetakse praegust „Talk“ lehte sageli desorienteerivaks – algajatel on probleeme arutelude virnas navigeerimisega ning kõige uuemate / enda jaoks relevantsete teemade leidmisega.

Lahenduseks võiks olla midagi sellist, mida oleme harjunud nägema erinevates GIS-süsteemides – viimastes kutsutakse seda nö. vektor-ülekatteks (ingl. k. vector overlay). Taoline funktsionaalsus seisneb nö. läbipaistva tausta lisamises esialgse lehe kohale, mille peale projitseeritakse omakorda n kihti erineva sisuga täiendinfot. Antud juhul võiks nendeks kihtideks olla erinevad parandusettepanekud / muud arutlusteemad, mille selekteerimisel kuvatakse distinktiivsete värvidega esiletõstetud tekstilõigud ja pildid ning mille klikkimisel rulluks brauseriakna ääres lahti vastavat puudust lahkav arutelu. Taoline lähenemine osutuks kasulikuks üsna mitmel põhjusel – see looks palju selgema assotsiatsiooni artikli sisu ja erinevate arutelude vahel, vähendaks mõttetut brauserisakkide vahel saalimist ning võimaldaks kommentaarides viidatud objektid tunduvalt kiiremini üles leida.

XGIS - Vector Overlay In Action

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Veel üks parandusettepanek, mida võiks potentsiaalselt kaaluda, oleks tsiteeritavate lühiversioonide koostamine kõige populaarsemate artiklite tarvis (a la Citizendium) või siis nende tähistamine nö. „professionaalse usaldusväärsuse reitinguga“. Samuti tuleks kaasajastada artiklite editeerimise vaadet ning lisada iga markdown-i elemendi juurde selle mõju iseloomustav animatsioonijupp, mis soodustaks wiki süntaksi kiiremat omandamist. Palju on juttu olnud ka uuest ristviitamise süsteemist, mis võimaldaks minimaalse vaevaga kontrollida, millistesse keeltesse artikkel juba tõlgitud on.

Nädal 5. Blogosfäär – milleks blogida?

Hiljuti lõin kaasa ühes blogiteemalises diskussioonis, mille üks asjaosaline esitas küllaltki naljaka (kuid tabava) aksioomi ajaveebinduse maailma kohta (see kõlas umbes järgmiselt): „Iga universumis eksisteeriva objekti jaoks, eeldusel et inimkond on sellest objektist teadlik, leidub VÄHEMALT üks selline onlain-blogi, kus see objekt on kõige detailsemate peensusteni läbi hekseldatud.“ See omanäoline adaptatsioon Godwin’i seadusest panigi mind mõtlema selle üle, kust võiks pärineda inimkonna tung kõike ümbritsevat niivõrd kiivalt jäädvustada ning dokumenteerida. Ehkki ka käesolev ajaveeb on loodud nn. “olude sunnil”, olen isikliku blogi alustamist kaalunud juba varemgi – aga huvitav miks? Millest säärane tunne tekib? On mul siis midagi nii meeletult tarka öelda?

Tänases postituses püüangi lahata mõningaid blogimise fenomeni taga peituvaid peamisi eesmärke ning motiive. Kirjutamise põhjuste paremaks mõtestamiseks liigitan ajaveebi entusiastid meelevaldsetesse gruppidesse, mis peaks ühendama sarnaste lähenemiste ning suhtumistega autoreid. Taoline üldistus võimaldab katta veidikene rohkem pinda ning aitab hoiduda üksikute motiivide süvaanalüüsi langemisest.

Päevikupidajad

"Dear Diary" - Dog & His Tail

Image: Michigan Live Inc. @ www.mlive.com

Vaieldamatult kõige levinum (aga ka kõige variatsioonirohkem) blogija tüüp – põhieesmärgiks on oma isiklike tunnete ja kogemuste koondamine ning mõtestamine. Taoliste autorite kirjutised sarnanevad kõige enam nö. klassikalistele logiraamatu kannetele. Uut sisu lisatakse üsna regulaarselt (või siis pool-regulaarselt) ning seda pakutakse lugeda alates paarist lähedasemast sõbrast kuni kogu ümbritseva maailmani välja.

Mõned näited:
Kertu blogi nurk – Eesti neiu kirjeldab kõiksugu veidraid sekeldusi ja juhtumisi, millega on oma igapäevaelus kokku puutunud.
Sisulisest küljest liigitub ka käesolev blogi (jättes kõrvale tema kasutuse vaadeldavas õppeaines) antud ajaveebi tüübi alla.

Vabakutselised

The "I <3 Helvetica" Lower Back Tattoo

Image: Andrew Keir @ www.andrewkeir.com

Need autorid suhtuvad oma isiklikku ajaveebi kui laiendatud kaaskirja, mis peaks pakkuma väärikat täiendust nende (harilikult samal veebilehel paiknevale) portfooliole ning veenma potentsiaalset tööandjat, et tegu on igati viksi ja kohusetundliku inimesega. Sellist tüüpi blogid on väga levinud just loovtöö tegijate hulgas – kõige sagedamini võib kohata näiteks kirjanikke, kunstnikke, fotograafe ja erinevat liiki disainereid. Taoliste ajaveebide ühiseks (ja mõneti ka naljakaks) jooneks on see, et nad ei sisalda iialgi kiiruga või purjuspäi trükitud sodipostitusi – iga kirjatöö on kui viimse detailini lihvitud briljant.

Konkreetseid näiteid:
Veerle’s blog 3.0 – tüüpiline näide ühest viimistletud “esindusblogist”, milles jagatakse erinevaid graafilise disaini alaseid soovitusi ning näpunäiteid.
Rätsep Marit – iseõppinud Eesti rõivadisainer räägib riietest ning uusimatest trendidest kohalikul moemaastikul.

Kriitikud, juhendajad ja muud nokitsejad

DIY Bookcase & Timmy's Crutches

Image: Stephanie Riffitt @ www.pinterest.com

Sellesse kategooriasse liigituvad kõik need kirjutajad, kes tegelevad mingit laiemat valdkonda puudutavate nõuannete jagamisega. Nende autorlusel valmivad näiteks erinevad filmi- ja muusikaarvustuste blogid (The Movie Blog), toidublogid (Good Beer Hunting), reisiblogid, „tee ise“ (Do It Yourself; DIY) tüüpi blogid (Lifehacker) ning kõik muu säärane. Sellist liiki ajaveebid osutuvad sageli väga nutikaks ja kasulikuks, kuna nad õpetavad inimestele uusi oskusi/teadmisi, aitavad raha kokku hoida ning vaadeldava temaatika raames soodsamaid otsuseid langetada. Kirjutamise motiiv ei ole harilikult ajendatud otsesest materiaalsest kasust – blogi meediumit kasutatakse pigem oma hobi (filmihuvi, meisterdamine) kõrvalproduktide levitamiseks. Samas leidub ka olukordi, kus populaarseks kujunenud ajaveebi autor jätkab kirjutamist vaid reklaamitulude kogumise eesmärgil.

Parodeerijad & satiirikud

Estonia at the European Parliament

Estonia at the European Parliament
(Image: Author @ www.estonianmoments.ee)

Parodeerimise eesmärgil peetavaid ajaveebe nimetatakse vahel ka flogideks. Taoliste kirjutiste sihiks on võimendada reaalsest elust tuntud inimeste/nähtuste negatiivseid või vastuolulisi külgi. Kirjutamise põhjuseid võib olla mitmeid – sageli on need üsna süütud (teiste lõbustamiseks, lihtsalt segaduse tekitamiseks jne), kuid võib esineda ka palju kurjakuulutavamaid motiive (omakasupüüd, kontrollimatu viha kellegi suunas).

Omanäolisi ja humoorikaid näiteid jagub hulgaliselt – näiteks üks hiljutisi Eesti päritoluga naljablogisid, Marko Reikop sööb, pilab telereporter Marko Reikopi lembust otse-eetris erinevaid toite mekkida. Sarnaselt paigutab siia alla ka viimase kahe aasta jooksul massiliselt tuntust kogunud Estonian Moments, milles üks estofiilist vahetusüliõpilane kirjeldab eestlaslikku ellusuhtumist läbi erinevate animeeritud gif-ide. Bitcoini huvilised on aga kindlasti kuulnud Buttcoinist – blogist, mis on täielikult keskendunud krüptovaluutade diskrediteerimisele ning nende edendajate trollimisele.

Veel kolm laialt levinud blogija tüüpi, mis vääriksid kindlasti täiendavaid selgitusi, on: nišši esindajad ja evangelistid, turundajad ja suhteeksperdid ning aktivistid ja maailmaparandajad. Kuna aga käesolev kirjutis on juba niigi pikale veninud (info üleküllus!), otsustasin neid lähemalt vaadelda mõnes oma järgmises postituses.

Nädal 4. Sotsiaalsed võrgustikud – Reddit

Reddit - The Alien Logo

Image: Alexis Ohanian @ www.reddit.com

Käesolevas postituses analüüsin sotsiaalvõrgustikku nimega Reddit. Kirjutise peamiseks eesmärgiks on uurida Matt Webbi poolt formuleeritud sotsiaalse tarkvara põhiomadusi ning hinnata, mil määral need omadused peavad paika vaadeldava sotsiaalvõrgustiku kontekstis.

Reddit on 2005. aasta juunis käivitunud sotsiaalvõrgustik, mis tegeleb populaarsete veebiaadresside ning nende ümber tärganud arutelude vahendamisega. Suurema tähelepanu alla sattus portaal 2010. aasta lõpupoolel; 2014. aasta veebruari seisuga oli aktiivseid kasutajaid juba enam kui 5 000 000 (kusjuures esindatud olid kõik maailma riigid!). Redditi edu võtmeks peetakse selle lihtsakoelisust ning tõsiasja, et kogu lehe sisu on külastajatele nähtav ka ilma kasutajakontot avamata (viimast läheb vaja vaid vestlustes kaasalöömiseks).

Identiteet

Igal Redditiga liituda soovival huvilisel tuleb välja mõelda mingi unikaalne hüüdnimi, mis on ühtlasi ka ainsaks avalikuks viiteks loodavale identiteedile. Seejuures ei pakuta nn. „üldotstarbelistest“ suhtlusportaalidest tuntud kasutajaprofiili mugandamise võimalusi (ei saa määrata profiilipilti, suhteolekut, lemmikfilmide ja -raamatute loetelusid jms). Personaliseerimisvõimaluste vähesus on aga täiesti taotluslik (ingl. k. by design) – see elavdab postitajatevahelist suhtlust ning muudab lihtsamaks ka probleemsete teemade (nt. hirmud, piinlikud olukorrad jne) muretu arutamise.

Kohalolek

Konkreetsete kasutajakontode kättesaadavust Redditi vahendusel jälgida ei saa. Küll aga on virtuaalse ühisviibimise tunnet püütud luua veidikene vähemgranulaarsete meetodite abil – nimelt saab iga temaatilise „alamgrupi“ (ingl. k. subreddit,  vaadeldakse hiljem) juures näha nii selle alamgrupiga liitunute koguarvu kui ka aktiivselt lehte uurivate liikmete arvu. Individuaalse olekuindikaatori lisamist aga üldjuhul ei pooldata, kuna see tooks kaasa üleliigseid pingeid populaarse teema postitanud kasutajate jaoks (nii juhtus näiteks ühe mehega, kes leidis oma uuest kodust toasuuruse lukustud seifi).

Suhted

Eksisteerib ka primitiivne sõbrasüsteem, mille abil on võimalik „märgistada“ huvitavate postituste või kommentaaride poolest silma jäänud kaaslugejaid. Selliselt moodustatud sõprussuhted on privaatsed ning asümmeetrilised e. ühepoolsed (seega ei pruugi inimene A teada, et ta on inimese B sõber ning vastupidi). Sõprussuhted annavad kasutajale võimaluse jälgida näiteks ainult paari konkreetse kaasliikme poolt esitatud postitusi või kommentaare.

Vestlused

Kuna Redditi tuumik-sõnumisüsteem põhineb nö. hierarhilise (ingl k. threaded) foorumi mudelil, paiknevad kommentaarid vertikaalses puukujulises struktuuris ning on tüüpiliselt küllaltki lühikesed (st. vastajalt ei oodata väga suurt pühendumist). Suhtluse osalusmäära poolest võiks aga taolise sõnumivahetuse paigutada kuhugi e-mailinduse ja täis-sünkroonse jutuajamise vahepeale. Lisaks avalikele postitustele ja kommentaaridele saab veel edastada ka privaatsõnumeid, mis on nähtavad vaid valitud adressaadile tema postkasti vahendusel.

Rühmad

Nagu juba eespool mainitud, kasutatakse sarnaste huvidega inimeste koondamiseks nn. „alamgruppe“, mis on sageli mõeldud vaid mingi konkreetse valdkonna arutamiseks. Kuna taolisi alamgruppe saab luua iga võrgustiku kasutajaks registreerunud inimene, leidub vägagi erineva ning omapärase taustaga alamfoorumeid. Mõned populaarsemad näited on: r/funny (lõbusad sisuga pildid/jutukesed), r/movies (igasugu filmiteemaline arutelu), r/gaming (arvutimänguhuviliste kohtumispaik) jne. Samas leidub ka koht näiteks halbade ettepanekute esitamiseks (r/ShittyIdeas), teleturu reklaamide analüüsimiseks (r/WhereDidTheSodaGo) ning saarmavideote jagamiseks (r/otters). Alamgruppide parimaks omaduseks on see, et nende abil saab moodustada nn. personaliseeritud sündmustevooge, mis sisaldavad postitusi vaid kasutaja jaoks huvipakkuvatel teemadel.

Reddit - Medley of Subreddit Logos

Image: Numerous hard-working community mods @ www.reddit.com

Reputatsioon

Redditi punktisüsteem põhineb paljuihaldatud „karmal“, mis on sisuliselt kaaslugejate tunnustus naljakalt või mõtlemapanevalt kirjutatud suletöö eest. Seejuures vaadeldakse eraldi nö. „postituste karmat“ ning „kommentaaride karmat“ – esimesega premeeritakse uute ja huvitavate diskussioonide loojaid, teisega aga tabavaid ja sisukaid arvamuskommentaatoreid.

Redditi karmapunktide kogumine võtab kohati lausa niivõrd naeruväärsed mõõtmed, et sotsiaalvõrgustiku ajaloost on teada ka mitu „suurt karmapettust“ – analoogsete kelmuste ärahoidmiseks on moodustatud isegi eraldi vestlusgrupp nimega r/KarmaConspiracy („karma vandenõu“).

Jagamine

Oma sisult meenutab Reddit isehakanud uudisteportaali, mis põhineb täielikult kogukondlikul algatusel. On selge, et taoline kooslus vajab oma säilimiseks küllaltki suurt kasutajaskonda ning väga tugeva jagamiskultuuri olemasolu. Asja omanäoliseks küljeks on aga see, et lisaks viidetele ja huvitavatele kommentaaridele jagatakse teineteisega veel ka tundeid, mäletusi, arusaamu ning kogemusi. Eelnev lisab uudistele oluliselt sügavama emotsionaalse tähenduse ning võib mõningatel juhtudel viia hättasattunu (nt. katastroofi tõttu kodutuks jäänu) kokku kauaoodatud nõu, lootuse, lohutuse ja abiga.

Nädal 3. Võrgukogukonna analüüs – BitcoinTalk

Bitcoin - The Nodes & Connections Logo

Image: Jason Benjamin @ www.perfecthue.com

Antud ülesande raames otsustasin uurida sotsiotehnoloogilist nähtust nimega Bitcoin. Täpsemalt vaatlesin selle toetuseks moodustatud võrgukogukonda nimega BitcoinTalk, mis on ühtlasi ka üks suuremaid ning vanimaid krüptovaluuta huvilistele suunatud kohtumispaiku terves internetis.

Bitcoin on P2P tehnoloogiatel põhinev detsentraliseeritud digitaalne valuuta, mis nägi ilmavalgust 2008. aastal. Bitcoini suurim erinevus varasemalt väljapakutud e-maksesüsteemidest seisneb tema hajusas arhitektuuris – ühe tsentraalse kontrollpunkti puudumine raskendab selle väärtuse manipuleerimist ning muudab võimatuks täiendavate “kupüüride” juurdetrükkimise.

BitcoinTalk on aga protokolli esialgsete tuumikarendajate poolt loodud internetifoorum, mis on vastava tehnoloogia kõrval eksisteerinud juba selle sünnihetkest alates. Foorum on suunatud eelkõige nendele krüptovaluuta entusiastidele, kes on huvitatud protokolli tehnilisest arhitektuurist ning selle tulevastest arengutest. Käesolevaks hetkeks on foorumiga liitunud u. 250 000 inimest, kelle summaarne postituste arv ületas hiljuti 5 000 000 piiri.

Tehnoloogiline areng

Bitcoini kogukondade kujunemisloos mängib tehnoloogia areng eriti kriitilist rolli – tegelikkuses on kogu protokoll üles ehitatud ideele, et lähitulevikus pääseb internetile vabalt ligi terve inimkond. Viimase aasta jooksul aset leidnud tormilise kasvu taustal on algatanud hulgaliselt uusi vabavaralisi projekte ning osaletud mitme lõppkasutajatele suunatud platvormi täiustamises. Lisaks sellele jälgitakse suure huviga edasiminekuid arvutustehnikas, kuna viimane on hädavajalik valuuta kaevandamisega (sisuliselt transaktsioonide kinnitamisega) tegelevatele kogukonna liikmetele.

Valikute rohkus

Oma tugeva segmenteerituse poolest meenutavad Bitcoini kogukonnad sageli keskaegseid linnu/asulaid, mille valdav elanikkond on koondunud paari aktiivsema gildi/tsunfti ümbrusesse. Taoline jagunemine on tingitud alustehnoloogia mitmekülgsusest, aga ka huvitundjate soovist organiseeruda teatud loogilisse struktuuri.

Eelkirjeldatud nähtuse tulemusena moodustub iga kogukonna “kõhus” veel suur hulk alamkogukondi. Mõned levinumad neist: “tavakasutajad”, “tehnofiilid”, “kaevurid”, “hangeldajad” ja “ideelised fanaatikud”. Igal taolisel grupil on oma eesmärgid ning motiivid protokolli kui terviku populariseerimiseks – need motiivid võivad, kuid ei pruugi omavahel kattuda. Valik on seejuures lai ning üldjuhul leiab iga uus kasutaja vähemalt ühe sümpaatse aluspõhimõtte, millega samastuda.

Bitcoin - Bitfury Mining Rig

Image: Stephen Lam @ www.reuters.com

Ajatu aeg

Kuna huvi krüptovaluutade vastu on globaalne ning nende kasutajaskond tugevalt hajutatud, toimub uusi ja põnevaid sündmusi pea ööpäevaringselt. Eriti määravaks on ajatu aeg nö. “hangeldajate” puhul, kes peavad harjuma klassikalisest börsimaailmast tuntud kauplemisaegade puudumisega. Nende võtmeperioodiks loetakse kellaajavahemikke 7:00 – 9:00 (GMT +2), 14:00 – 17:00 (GMT +2) ning 00:00 – 02:00 (GMT +2), kuna vastavatel aegadel ärkab suurem osa Euroopa, Ameerika ning Aasia (täpsemalt Hiina) kauplejatest.

Rahuldamata suhtlemisvajadus

Digitaalsete krüptovaluutade maailm on väga tihedalt seotud IT valdkonnaga, mille esindajaid peetakse sageli liialt tagasihoidlikeks ning introvertseteks. Seega võib väita, et vaadeldav tehnoloogia on andnud palju ühist jutuainet neile, kes traditsiooniliste meediumite vahendusel oma suhtlemisvajadust rahuldatud ei saaks. Diskussioone arendatakse pea kõigil päevakajalistel teemadel: eriti hea on, kui pealkiri sisaldab mingit konkreetset probleemipüstitust (näiteks – “Mida arvate täiendusettepanekust BIP0038?” ja “Kuidas suurendada tootja X kaevandajate töökiirust?” ning “Millisel viisil võiks uudis Y mõjutada valuuta tulevikku?”).

Hariduslikud püüdlused

Krüptovaluutade teooria täpsem mõistmine eeldab kannatlikkust ning arvestatavat tehnilist taipu. Selle põhjal saab juba a priori järeldada, et tegu on õppimist ning edumeelsust soosiva võrgukogukonnaga. Ehkki hiljutised buumid on lisanud massiliselt selliseid kasutajaid, keda ei huvitagi niivõrd protokolli tehniline aspekt (nende lisandumine on muide väga oluline!), on intellektuaalne õhkkond siiski säilinud. Tänu kogukonnas osalemisele olen saanud parema ülevaate erinevatest räsi- ja krüpteerimisalgoritmidest nagu scrypt, SHA-256 ja RIPEMD ning leian, et see kogemus on olnud väga õpetlik.

Sisustamist vajav vaba aeg

Bitcoini teemalistes kogukondades kaasalöömine on võrreldav mistahes teise süvenemist nõudva hobi praktiseerimisega – uusi ja põnevaid artikleid/diskussioone kirjutatakse juurde aina kiirenevas tempos. Krüptovaluutade üheks tugevaks küljeks on veel see, et nad kannavad endas teadmisi väga mitmest olulisest eluvaldkonnast. Seetõttu võib ühe liikme jaoks tegu olla eelkõige lõbusa ja lihtsakoelise sissejuhatusega programmeerimisse, teise jaoks aga põneva võimalusega saada ülevaade väärtpaberite tehnilisest analüüsist.

Bitcoin - Markets & Volatility

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Vajadus “millegi tõelise” järele

Nagu juba eespool mainitud, on krüptovaluutadega tegelevad kogukonnad harilikult üsna fragmenteerunud. Seejuures moodustuvad iga kitsama haru ümber nö. huviliste “tuumikgrupid”, mille liikmeid mingitel (tavaliselt) objektiivsetel põhjusel kas kõrgelt hinnatakse või austatakse. Taolisse tuumikgruppi kuulumine kujutab endast ideaalset “külmkapi peal, klassikuuli sees…” stsenaariumit ning võib seetõttu osutuda äärmiselt hõlpsaks meetodiks reaalsusest põgenemiseks.

Altruism

Õnneks on vaadeldavasse kogukonda alles jäänud ka üsna suur hulk neid inimesi, kes peavad oluliseks algajate abistamist ning kasulike nõuannete jagamist. Kõige sagedamini esitatavad küsimused puudutavad seejuures näiteks sobiva arveldustarkvara valimist või oma “rahakoti” turvalisuse suurendamist. Samuti on esinenud olukordi, kus osaliselt kaduma läinud parooliga rahakott suudetakse kogukonna liikmete toel uuesti lahti murda (kusjuures omaniku usaldust reetmata!).

Haruldased ei ole ka kõiksugu annetused ja muud heategevused: ühe viimase aja värvikama seigana võiks välja tuua Dogecoini toetajate ühispingutuse, mille tulemusena koguti kokku vajalik rahasumma selleks, et saata Jamaika bobimeeskond 2014. aasta Sotši taliolümpiamängudele.

Tere, maailm!

Inimene on reeglina laisk olend. Nii on ka igal pealtnäha viksil ja kohusetundlikul tegelasel alati olemas oma riukalik külg – üks ei viitsi raamatuid lugeda, teine ei “armasta” põranda pesemist ja nõnda edasi. Selliste ja paljude teistegi sekundaarseks peetavate tegevuste edenemine eeldab üldjuhul konkreetset stiimulit – nt. laps nõuab unejutu lugemist, toa põrand muutub talumatult räpaseks jne. Sarnane nähtus peitub ka käesoleva blogi eksistentsi (ja varasema mitte-eksistentsi) taga. Minu otsene agenda tuleneb sedapuhku TTÜ Informaatikainstituudis loetavast õppeainest “IDK 6100 – Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad”. Nimelt on tolle õppeaine üheks komponendiks oma isikliku ajaveebi pidamine ja selle kasutamine teatud hulga erialaste artiklite analüüsimiseks. Seega on lähitulevikus oodata just vaba tarkvara, üldisemas mõttes informatsiooni vabadust ning erinevaid sisulitsentse käsitlevaid postitusi.

The Beginning of a Journey

Image: Trey Ratcliff @ www.stuckincustoms.com

Et isikliku blogi loomise mõte on peast läbi jõnksatanud varemgi, siis võiks ju loota, et see väike nurgake jääb internetiavarustesse alles ka pärast eelkirjeldatud õppetöö lõppemist. Elame – näeme! Kuna aga bloginduse maailm on minu jaoks ikkagi üsna uus paik (selles mõttes, et ma pole temas ju kunagi varem ise kaasa löönud), siis loodan väga lugejate mõistvale suhtumisele ja konstruktiivsele kriitikale. Seega – igasugu apsakate ja rumaluste väljatoomine kommentaariumis on igati oodatud (loe: see on lausa soovituslik). Otseloomulikult olen huvitatud ka erinevatest arvamustest ja muudest isepärastest mõtteavaldustest!

Olgu, esimese postituse kohta sai vist juba piisavalt informatsiooni kirja pandud. Kuna muud põhjapanevat hetkel öelda polegi, panen oma “jahu pudistamisele” siinkohal punkti.

Let’s get this show on the road!