Monthly Archives: March 2014

Nädal 8. Virtuaalmaailmad – Guild Wars

Mar 28 2014
Leave a reply
Guild Wars Prophecies - Logo

Image: ArenaNet Inc. @ www.guildwars.com

Tänases postituses räägin peaasjalikult virtuaalmaailmadest; täpsemalt tuleb juttu 2005. aastal avaldatud online-rollimängust (MMOG) nimega Guild Wars. Ise osalesin vaadeldava virtuaalmaailma tegemistes alates tema esimestest elukuudest kuni u. 2009. aasta alguspaigani, mil otsustasin sellest hobist loobuda (peamiselt liigse ajakulu tõttu). Järgnevas püüangi analüüsida taoliste koosluste häid ja halbu külgi ning tuua välja mõningaid huvitavaid kogemusi, mida Guild Warsi maailmas veetud aeg mulle andis.

Mandrid, regioonid ja nende omanäolised asukad

Kogu mängu tegevus leiab aset keskajahõngulises muinasjutumaailmas, mis koosneb kolmest peamisest mandrist – nendeks on Tyria, Cantha ning Elona. Mandrid jagunevad omakorda terveks hulgaks geograafilisteks alamregioonideks, millest igaühel on oma kindel nimi, rikkalik pärimus ning huvitav taustalugu. Lisaks sellele sisaldavad kõik regioonid vähemalt ühte suurlinna ning kuni kahtekümmet erineva välimuse ja asustustihedusega väikelinna/küla. Mõned näited Tyria tähtsamatest regioonidest:

  • Ruins of Ascalon – minevikus vankumatuna püsinud inimkuningriigi valdused, mis hävisid pea täielikult tänu Charr-ide poolt kuulutatud välksõjale; floora ja fauna suhteliselt vaene – liivane pind, üksikud kidurad puud ja taimed.
  • Krytan Kingdom – kodusõja äärel kõikuv parasvöötmeline regioon, mis on raskesti koormatud idast saabuvate Ascaloni põgenike poolt; floora ja fauna üsna rikkalik – viljakad mullad, mõõduka tihedusega mets ning alustaimestik.
  • Shiverpeak Mountains – karmi kliimaga mäeahelik, mis eraldab Ascaloni ja Krytat ning on koduks lugematule hulgale päkapiku klannidele, kes on teineteisega pidevas võimuvõitluses (nt. Deldrimor Dwarves vs. Stone Summit Dwarves).
  • Maguuma Jungle
  • …
Stone Summit - The Giant Herder

Stone Summit – The Giant Herder
Image: GW-Karlos @ guildwars.wikia.com

Virtuaalmaailma sisenemisel hakkab koheselt silma see, kuivõrd tõepärane on erinevates regioonides elavate olevuste omavaheline dünaamika – kes on teineteisega sõjajalal, keda vaadeldakse kui „ebameeldivat etnilist vähemust“ jne. Ehkki mängijatel on võimalik luua vaid nö. inimrassi kuuluvaid tegelasi, avastavad paljud enda jaoks mingi konkreetse regiooni või olendite hõimu, kellega püütakse teatud määral samastuda. Seetõttu võib aega-ajalt kohata üsna omapärast „inetu pardipoja“ efekti, kus mängija püüab nt. imbuda mõnda arvutijuhitud (ingl. k. NPC) rassi, kelle peamiseks eesmärgiks on hoopiski tema enda rassi (inimkonna) hävitamine. Oma mänguaja jooksul kohtasin ka terveid suuri gilde ja vennaskondi, kelle üheks peamiseks eesmärgiks oligi sulanduda mingi konkreetse regiooni esindajate hulka. Heaks näiteks on paksude vammuste ning lugematu hulga turvistega kaetud tegelased, kellele meeldis mängida Shiverpeak Mountainsi lumistes mäetippudes elava Stone Summiti klanni liikmeid.

Kauplemine ja käsitöö

Üheks põnevaks võimaluseks, mida Guild Wars oma kasutajatele pakub, on üsna kõrgelt arenenud kauplemis- ning käsitöö süsteem. Näiteks materjalide vahetamine arvutijuhitud kaupmeestega põhineb täielikult avatud turumajanduse (nõudlus vs. pakkumine) põhimõtetel. See tähendab, et kui NPC kaupmeestele müüakse lühikese aja vältel tohutu kogus krokodilli hambaid, langeb ühe krokodilli hamba müügihind reaalajas ka kõigi teiste virtuaalmaailma asukate jaoks. Loomulikult kehtib see reegel ka vastupidises olukorras – näiteks kogesin ise juhtumit, kus ühe konkreetse nahatüübi hind tõusis peaaegu kümne tuhande kordseks, kuna avaldati infot selle kasutusvõimaluste kohta mängu tulevases lisapaketis. Kavalamad teenisid eelneva intsidendi pealt üsna korraliku kopika, kuna tol hetkel oli väga levinud ka Guild Warsi rahaühikute (platinum) vahetamine „pärisraha“ vastu (ehkki EULA seda loomulikult kategooriliselt keelas).

Teiseks Guild Warsi käsitöö süsteemi huvitavaks küljeks on see, et mängijatel on võimalik ise uusi värve segada ning nende abil oma aksessuaaride välimust muuta. Viimane eeldab aga sobivate värvipottide olemasolu, mida saab omakorda koguda vaid kaubeldes või teatud kollidega võideldes (kusjuures erinevate värvide pudenemise tõenäosus on erinev). Seetõttu on valge värv reeglina u. 200 korda kallim kui näiteks erkroheline värv ning musta värvi leidmine on algaja jaoks võrreldav lausa jackpoti võiduga.

Virtuaalne teenindussektor

Minu kõige unikaalsem mälestus Guild Warsi maailmast seondub aga mitmesuguste nutikate teenustega, mille virtuaalmaailma elanikud olid ise mängule juurde mõelnud. Väga populaarne oli näiteks omanäoline taksoteenus (ingl k. running), mis seisnes uute ja madalatasemeliste tegelaste toimetamises mõnda tugevate kollide poolt ümbritsetud linna (Piisab vaid sellest, kui üks tegelane linna kohale jõuab – teised teleporteeruvad automaatselt järgi.). Nõudlus taolise teenuse järele oli äärmiselt kõrge, kuna tüüpilised sihtkohad pakkusid uutele kasutajatele märgatavalt paremat varustust. Sellistes rännakutes kaasalöömine oli aga reeglina väga kallis; teenust pakkusid spetsiaalsete loitsude ning turvistega varustatud tegelased, kes olid optimeeritud kiiresti liikuma ning massiliselt vigastusi taluma. Mõned muud huvitavad teenused, mida oma mänguaja jooksul kohtasin: vappe ja keepe disainiva „tänavakunstniku“ teenus, ravimunga renditeenus, tegelaste kiirarendamise (ingl. k. power leveling) teenus jne.

Nädal 7. Märgendamine ja folksonoomia – näiteid tegelikust elust

Mar 24 2014
Leave a reply
Tag Cloud - RWU Law School

Image: David Logan @ www.law.rwu.edu

Tänases postituses vaatan lähemalt märgendamist ning selle kõrvalmõjul välja kujunenud sotsiotehnoloogilist nähtust nimega folksonoomia. Viimase all peetakse silmas nn. märksõnadel põhinevat klassifitseerimise süsteemi, mis on suuresti iseorganiseeruv ning toetub täielikult kogukondlikule algatusele. Klassikalise ülalt-alla lähenemise asemel vaadeldakse folksonoomia kontekstis pigem nö. alt-üles lähenemist. Viimase puhul ei ole niivõrd tähtis mitte kooskõlalise taksonoomia koostamine, kuivõrd infoobjektide hajus ning välkkiire kategoriseerimine. Järgnevas püüangi tuua näiteid folksonoomia kasutamise kohta ning juhtida tähelepanu mõningatele eelistele ja puudustele, mis selle juurutamisel avalduda võivad.

Üheks kõige tõhusamaks folksonoomia rakenduskohaks, mida olen senini internetis kohanud, pean Stack Exchange’i võrgustikku kuuluvate veebilehekülgede juures kasutatavat süsteemi. Stack Exchange’i enda näol on tegu nö. „kompetentsi vahendamist“ võimaldava platvormiga, mis koosneb kümnetest eriteemalistest küsi-vasta tüüpi portaalidest ning mida kasutatakse ühelt poolt oma temaatiliste murede kurtmiseks, teiselt poolt aga kaaskülastajate probleemide vabatahtlikuks lahendamiseks. Antud juhul seisneb nende portaalide unikaalsus selles, et sisu presenteerimiseks ning lisatud informatsioonis navigeerimiseks kasutatakse pea eranditult vaid märgendamise ja folksonoomia võimalusi.

Iga uue küsimuse lisamisel kuvatakse kasutajale soovituslik siltide (ingl. k. tag) loetelu, mis tuleneb otseselt tema kirjatöö sisu analüüsist. Isegi kui mõni postitus küsija teadmatuse tõttu ka esialgu valesti sildistatakse, parandavad kogukonna aktiivsemad liikmed selle vea juba paari esimese minuti jooksul. Lisaks sellele võib iga kasutaja kaasa lüüa uute siltide defineerimises ning kujundamises – viimane eeldab aga juba veidikene suuremat pühendumist ning järjekindlat kaastööd pikema ajaperioodi vältel. (Selgitus: Kuna taolise ülesehitusega portaal on äärmiselt vastuvõtlik igasugusele rämpsule ning spämmile, muudeti eelmainitud funktsionaalsus juba mõnda aega tagasi vaid nn. „kõrge karmatasemega“ kasutajate mängumaaks.) Siltide risustumise vältimiseks kasutatakse aga sellist kavalat süsteemi, mis võimaldab määratleda nn. „sildi sünonüüme“  (ingl. k. tag synonyms). Viimaste tööpõhimõte sarnaneb paljuski telefonikõnede suunamisele – näiteks kui külastaja tähistab oma postituse sildiga „cabling“, asendab süsteem selle automaatselt sildiga „wiring“, mis on valitud vastava teema kokkuleppeliseks standardtähiseks.

Home Improvement Q & A (via Stack Exchange) - Tag List

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Lisaks sellele saavad külastajad valida, milliste siltide alla postitatud küsimustest nad kõige enam huvitatud on (ingl. k. subscribe). Viimane kaitseb lugejat üleliigse infomüra eest ning aitab keskenduda vaid sellele informatsioonile, mida antud hetkel tõepoolest vajatakse.

Halva näite valimisel otsustasin loobuda ühe konkreetse veebilehekülje kirjeldamisest ning mõtlesin vaadelda hoopiski mitut eraldiseisvat probleemi, mis folksonoomia kasutamist sageli takistavad. Esimeseks (ja võibolla ka kõige raskemini ületatavaks) neist on nn. „ebakõlalisus“. Inimeste haridus, keeleline vaatenurk ja seeläbi ka sõnastusoskus on ja jäävad alati pisut erinevaks. Folksonoomia kontekstis tähendab see aga seda, et tegelikult sama teema kohta käiv diskussioon killustub pea alati laiali enam kui kümne sarnase nimega sildi alla. Ideaalseks näiteks on siinkohal Instagram (veidikene vähemal määral ka Pinterest) – toidu kohta käivaid postitusi võime leida näiteks teemaviidete (ingl. k. hashtag) #food, #foods, #foodstuff, #meal, #eating ja #nourishment alt, kuid sellega veel loetelu ei piirdu! Stack Exchange lahendus käesolevale probleemile (nn. sildi sünonüümid) on üsna hea, kuid samas veidi kohmakas ning nõuab tohutul määral modereerimist.

Teiseks peamiseks probleemiks, mis folksonoomiat rakendavaid portaale sageli kimbutab, on nn. ühise konteksti puudumine. Eriti kriitiliseks osutub probleem just üldotstarbeliste suhtluskeskkondade puhul, mis ei ole suunatud mingi konkreetse temaatika arutamisele (nt. Twitter). Võtame näiteks inglisekeelse sõna „client“ – ettekandjale seostub see ilmselgelt restorani külastajaga, programmeerijale aga pigem lõppkasutaja aplikatsiooniga, ning MMOG huvilisele hoopiski online-mängu selle osaga, mis installeeritakse kohaliku masina peale. Just seesama tõlgendamise küsimus põhjustabki olukorra, kus sama teemaviite alt võib leida esmapilgul täiesti seosetuna näivaid kirjutisi (nt. #gutted – postitused oma halvast tujust vs. eemaldatud sisikonnaga loomadest, #faggot jne).

Veel üks huvitav nähtus, mida märgendamise puhul aega-ajalt kohata võib, on see, kui teda kasutatakse pelgalt sisutu kujunduselemendina või hoopiski ettevõtte SEO strateegia osana. Sellistel juhtudel ei too folksonoomia võimaldamine veebilehele küll mingit sihtotstarbelist lisaväärtust ning parem oleks ta viimase koosseisust lihtsalt välja visata. Nii jääb lehele rohkem ruumi kasuliku info kuvamiseks ning ühtlasi väheneb ka oht, et pidevalt arenevad otsimootorite algoritmid kahtlaste püüdlustega lehe SEO mõttes üldse ära nudivad.

Nädal 6. Wiki-maailm – kuidas Wikipediat veelgi paremaks muuta?

Mar 17 2014
Leave a reply
Wikipedia - The Free Encyclopedia Logo

Image: The Wikimedia Foundation @ www.wikipedia.org

Käesolevas kirjutises tuleb juttu Wikipediast – tasuta onlain-entsüklopeediast, mis on tänu oma tormilisele kasvule ning laiale levikule saavutanud kindla positsiooni kogu inimkonna ühispärandis. Igal asjal on aga alati ka omad puudused ning tänases kirjutises püüangi identifitseerida mõningaid peamisi kitsaskohti, mis Wikipediat tema praegusel kujul kõige enam kimbutavad. Tuleb tunnistada, et Wikipedia igapäevane kasutamine on muutnud mind pimedaks tema vigade suhtes – seepärast tundus käesolev ülesanne esialgu väga keeruline.

Näideterohked kiirkasutusjuhendid & tudeerimist soosivad preemiaprogrammid

Mitmed hiljutised uuringud viitavad sellele, et Wikipedia kasutamine on kujunemas liialt keeruliseks. See tähendab, et lisaks terminoloogiast kubisevatele artiklitele ja nüansirohketele selgitustele muutub aina aeganõudvamaks ka lugejapoolsete kontributsioonide tegemine. Kõige teravamalt tuleb probleem esile just uute artiklite lisamise juures – pidevalt kasvav ning uute regulatsioonidega täiustuv „stiilijuhend“ mõjub kui 101 peaga lohe, mille alistamine tundub pea võimatu. Mõistetaval kombel vajab niivõrd suur ettevõtmine kui Wikipedia mingeid konkreetseid põhisuuniseid / standardeid, kuid nende presenteerimine praegusel kujul mõjub uutele toetajatele pigem heidutavalt.

Eeltoodud probleemi lahendamist võiks alustada mingi lihtsakoelise ning rohket pildimaterjali sisaldava kiirkasutusjuhendi loomisega, mis tutvustaks lugejale wiki-maailma põhitõdesid ning oleks suunatud just päris algajatele. Seejärel tuleks ette võtta praegused juhendid ning tükeldada nad sellisteks osadeks, mis oleksid kergemini hoomatavad ja selgeks õpitavad. Iga sektsiooni omandamise kontrollimiseks võiks koostada küsimustiku, mille sajaprotsendiline läbimine annaks õppuri kontole täiendavaid „kogemuspunkte“ või siis vastava „rinnamärgi“ (ingl. k. badge). Taoline auhindade jagamine ei tohiks aga mõjuda kogukonda lõhestavalt –  seepärast oleks parem, kui nende funktsioon piirduks pelgalt esindusliku küljega (st. nad ei peaks näiteks võimaldama kõrgemaid privileege teiste kasutajate sisestuste üle otsustamisel).

Viimaste muudatuste puhverdamine

Teiseks wiki-maailma kimbutavaks probleemiks, mis on eriti märgatavalt süvenenud just viimase kümnendi jooksul, on nö. trollimine, erinevad hulkuv-editeeringud (ingl. k. rogue edits) ning igasugune muu wiki-vandalism. Lisaks avaliku korra rikkumisele ja inimeste sündsustunde pahatahtlikule riivamisele võib selline tendents kaasa tuua ka palju tõsisemaid tagajärgi, nagu näiteks „ebasoodsate“ ajalooliste sündmuste ümberkirjutamine ning lausa osaline tsensuur.

Eelmainitud muret saaks vähemalt osaliselt leevendada igale artiklile lisatava FIFO (lüh. First In, First Out) puhvri (ingl. k. queue) abil, mille eesmärgiks oleks koondada artiklis hiljuti läbi viidud muudatusi. Iga pinusse lisatud täiendus oleks hinnatav läbi asjakohase arvustuste mooduli, kuid ei kajastuks seejuures veel vastavas põhiartiklis. Muudatuste „kinnitamiseks“ leidub kaks peamist meetodit – üheks võimaluseks oleks kasutada kaaslugejate heakskiidul põhinevat lähenemist (sellist varianti kasutavad näiteks kõik Stack Exchange’i võrgustiku kuuluvad veebileheküljed), teiseks aga kindlale ajaperioodile järgnevat automaatset muudatuste tunnistamist. Viimasel juhul on kinnitusprotsess rohkem passiivne – lugejad ei pea küll muudatusi otseselt heaks kiitma, kuid kindla häälteenamuse saavutamisel on võimalik kehvad täiendused tagasi lükata. Eesmise meetodi puhul on muidugi küsitav ka see, kas taoline töövoog üldse läheks kokku Wikipedia tuumik-põhimõtetega.

„Vektor-ülekatted“ potentsiaalsete kitsaskohtade väljatoomiseks

Selleks, et juhtida tähelepanu artikli puudustele ning erinevatele parendusvõimalustele, on iga Wikipedia kirjutise juures kasutusel nn. „Talk“ leht. Eelmainitud lehe suurim puudus seisneb aga selles, et sageli on väga keeruline aru saada, millisele konkreetsele artikli lõigule püütakse tähelepanu juhtida. Eriti ebamugavaks muutub olukord siis, kui vastav postitus on tehtud juba mitu aastat tagasi (artikli sõnastus võib olla selle aja vältel oluliselt teisenenud). Lisaks eelnevale peetakse praegust „Talk“ lehte sageli desorienteerivaks – algajatel on probleeme arutelude virnas navigeerimisega ning kõige uuemate / enda jaoks relevantsete teemade leidmisega.

Lahenduseks võiks olla midagi sellist, mida oleme harjunud nägema erinevates GIS-süsteemides – viimastes kutsutakse seda nö. vektor-ülekatteks (ingl. k. vector overlay). Taoline funktsionaalsus seisneb nö. läbipaistva tausta lisamises esialgse lehe kohale, mille peale projitseeritakse omakorda n kihti erineva sisuga täiendinfot. Antud juhul võiks nendeks kihtideks olla erinevad parandusettepanekud / muud arutlusteemad, mille selekteerimisel kuvatakse distinktiivsete värvidega esiletõstetud tekstilõigud ja pildid ning mille klikkimisel rulluks brauseriakna ääres lahti vastavat puudust lahkav arutelu. Taoline lähenemine osutuks kasulikuks üsna mitmel põhjusel – see looks palju selgema assotsiatsiooni artikli sisu ja erinevate arutelude vahel, vähendaks mõttetut brauserisakkide vahel saalimist ning võimaldaks kommentaarides viidatud objektid tunduvalt kiiremini üles leida.

XGIS - Vector Overlay In Action

Image: Priidu Neemre @ www.nemp.planet.ee

Veel üks parandusettepanek, mida võiks potentsiaalselt kaaluda, oleks tsiteeritavate lühiversioonide koostamine kõige populaarsemate artiklite tarvis (a la Citizendium) või siis nende tähistamine nö. „professionaalse usaldusväärsuse reitinguga“. Samuti tuleks kaasajastada artiklite editeerimise vaadet ning lisada iga markdown-i elemendi juurde selle mõju iseloomustav animatsioonijupp, mis soodustaks wiki süntaksi kiiremat omandamist. Palju on juttu olnud ka uuest ristviitamise süsteemist, mis võimaldaks minimaalse vaevaga kontrollida, millistesse keeltesse artikkel juba tõlgitud on.

Nädal 5. Blogosfäär – milleks blogida?

Mar 10 2014
Leave a reply

Hiljuti lõin kaasa ühes blogiteemalises diskussioonis, mille üks asjaosaline esitas küllaltki naljaka (kuid tabava) aksioomi ajaveebinduse maailma kohta (see kõlas umbes järgmiselt): „Iga universumis eksisteeriva objekti jaoks, eeldusel et inimkond on sellest objektist teadlik, leidub VÄHEMALT üks selline onlain-blogi, kus see objekt on kõige detailsemate peensusteni läbi hekseldatud.“ See omanäoline adaptatsioon Godwin’i seadusest panigi mind mõtlema selle üle, kust võiks pärineda inimkonna tung kõike ümbritsevat niivõrd kiivalt jäädvustada ning dokumenteerida. Ehkki ka käesolev ajaveeb on loodud nn. “olude sunnil”, olen isikliku blogi alustamist kaalunud juba varemgi – aga huvitav miks? Millest säärane tunne tekib? On mul siis midagi nii meeletult tarka öelda?

Tänases postituses püüangi lahata mõningaid blogimise fenomeni taga peituvaid peamisi eesmärke ning motiive. Kirjutamise põhjuste paremaks mõtestamiseks liigitan ajaveebi entusiastid meelevaldsetesse gruppidesse, mis peaks ühendama sarnaste lähenemiste ning suhtumistega autoreid. Taoline üldistus võimaldab katta veidikene rohkem pinda ning aitab hoiduda üksikute motiivide süvaanalüüsi langemisest.

Päevikupidajad

"Dear Diary" - Dog & His Tail

Image: Michigan Live Inc. @ www.mlive.com

Vaieldamatult kõige levinum (aga ka kõige variatsioonirohkem) blogija tüüp – põhieesmärgiks on oma isiklike tunnete ja kogemuste koondamine ning mõtestamine. Taoliste autorite kirjutised sarnanevad kõige enam nö. klassikalistele logiraamatu kannetele. Uut sisu lisatakse üsna regulaarselt (või siis pool-regulaarselt) ning seda pakutakse lugeda alates paarist lähedasemast sõbrast kuni kogu ümbritseva maailmani välja.

Mõned näited:
Kertu blogi nurk – Eesti neiu kirjeldab kõiksugu veidraid sekeldusi ja juhtumisi, millega on oma igapäevaelus kokku puutunud.
Sisulisest küljest liigitub ka käesolev blogi (jättes kõrvale tema kasutuse vaadeldavas õppeaines) antud ajaveebi tüübi alla.

Vabakutselised

The "I <3 Helvetica" Lower Back Tattoo

Image: Andrew Keir @ www.andrewkeir.com

Need autorid suhtuvad oma isiklikku ajaveebi kui laiendatud kaaskirja, mis peaks pakkuma väärikat täiendust nende (harilikult samal veebilehel paiknevale) portfooliole ning veenma potentsiaalset tööandjat, et tegu on igati viksi ja kohusetundliku inimesega. Sellist tüüpi blogid on väga levinud just loovtöö tegijate hulgas – kõige sagedamini võib kohata näiteks kirjanikke, kunstnikke, fotograafe ja erinevat liiki disainereid. Taoliste ajaveebide ühiseks (ja mõneti ka naljakaks) jooneks on see, et nad ei sisalda iialgi kiiruga või purjuspäi trükitud sodipostitusi – iga kirjatöö on kui viimse detailini lihvitud briljant.

Konkreetseid näiteid:
Veerle’s blog 3.0 – tüüpiline näide ühest viimistletud “esindusblogist”, milles jagatakse erinevaid graafilise disaini alaseid soovitusi ning näpunäiteid.
Rätsep Marit – iseõppinud Eesti rõivadisainer räägib riietest ning uusimatest trendidest kohalikul moemaastikul.

Kriitikud, juhendajad ja muud nokitsejad

DIY Bookcase & Timmy's Crutches

Image: Stephanie Riffitt @ www.pinterest.com

Sellesse kategooriasse liigituvad kõik need kirjutajad, kes tegelevad mingit laiemat valdkonda puudutavate nõuannete jagamisega. Nende autorlusel valmivad näiteks erinevad filmi- ja muusikaarvustuste blogid (The Movie Blog), toidublogid (Good Beer Hunting), reisiblogid, „tee ise“ (Do It Yourself; DIY) tüüpi blogid (Lifehacker) ning kõik muu säärane. Sellist liiki ajaveebid osutuvad sageli väga nutikaks ja kasulikuks, kuna nad õpetavad inimestele uusi oskusi/teadmisi, aitavad raha kokku hoida ning vaadeldava temaatika raames soodsamaid otsuseid langetada. Kirjutamise motiiv ei ole harilikult ajendatud otsesest materiaalsest kasust – blogi meediumit kasutatakse pigem oma hobi (filmihuvi, meisterdamine) kõrvalproduktide levitamiseks. Samas leidub ka olukordi, kus populaarseks kujunenud ajaveebi autor jätkab kirjutamist vaid reklaamitulude kogumise eesmärgil.

Parodeerijad & satiirikud

Estonia at the European Parliament

Estonia at the European Parliament
(Image: Author @ www.estonianmoments.ee)

Parodeerimise eesmärgil peetavaid ajaveebe nimetatakse vahel ka flogideks. Taoliste kirjutiste sihiks on võimendada reaalsest elust tuntud inimeste/nähtuste negatiivseid või vastuolulisi külgi. Kirjutamise põhjuseid võib olla mitmeid – sageli on need üsna süütud (teiste lõbustamiseks, lihtsalt segaduse tekitamiseks jne), kuid võib esineda ka palju kurjakuulutavamaid motiive (omakasupüüd, kontrollimatu viha kellegi suunas).

Omanäolisi ja humoorikaid näiteid jagub hulgaliselt – näiteks üks hiljutisi Eesti päritoluga naljablogisid, Marko Reikop sööb, pilab telereporter Marko Reikopi lembust otse-eetris erinevaid toite mekkida. Sarnaselt paigutab siia alla ka viimase kahe aasta jooksul massiliselt tuntust kogunud Estonian Moments, milles üks estofiilist vahetusüliõpilane kirjeldab eestlaslikku ellusuhtumist läbi erinevate animeeritud gif-ide. Bitcoini huvilised on aga kindlasti kuulnud Buttcoinist – blogist, mis on täielikult keskendunud krüptovaluutade diskrediteerimisele ning nende edendajate trollimisele.

Veel kolm laialt levinud blogija tüüpi, mis vääriksid kindlasti täiendavaid selgitusi, on: nišši esindajad ja evangelistid, turundajad ja suhteeksperdid ning aktivistid ja maailmaparandajad. Kuna aga käesolev kirjutis on juba niigi pikale veninud (info üleküllus!), otsustasin neid lähemalt vaadelda mõnes oma järgmises postituses.