Antud ülesande raames otsustasin uurida sotsiotehnoloogilist nähtust nimega Bitcoin. Täpsemalt vaatlesin selle toetuseks moodustatud võrgukogukonda nimega BitcoinTalk, mis on ühtlasi ka üks suuremaid ning vanimaid krüptovaluuta huvilistele suunatud kohtumispaiku terves internetis.

Bitcoin on P2P tehnoloogiatel põhinev detsentraliseeritud digitaalne valuuta, mis nägi ilmavalgust 2008. aastal. Bitcoini suurim erinevus varasemalt väljapakutud e-maksesüsteemidest seisneb tema hajusas arhitektuuris – ühe tsentraalse kontrollpunkti puudumine raskendab selle väärtuse manipuleerimist ning muudab võimatuks täiendavate “kupüüride” juurdetrükkimise.

BitcoinTalk on aga protokolli esialgsete tuumikarendajate poolt loodud internetifoorum, mis on vastava tehnoloogia kõrval eksisteerinud juba selle sünnihetkest alates. Foorum on suunatud eelkõige nendele krüptovaluuta entusiastidele, kes on huvitatud protokolli tehnilisest arhitektuurist ning selle tulevastest arengutest. Käesolevaks hetkeks on foorumiga liitunud u. 250 000 inimest, kelle summaarne postituste arv ületas hiljuti 5 000 000 piiri.

Tehnoloogiline areng

Bitcoini kogukondade kujunemisloos mängib tehnoloogia areng eriti kriitilist rolli – tegelikkuses on kogu protokoll üles ehitatud ideele, et lähitulevikus pääseb internetile vabalt ligi terve inimkond. Viimase aasta jooksul aset leidnud tormilise kasvu taustal on algatanud hulgaliselt uusi vabavaralisi projekte ning osaletud mitme lõppkasutajatele suunatud platvormi täiustamises. Lisaks sellele jälgitakse suure huviga edasiminekuid arvutustehnikas, kuna viimane on hädavajalik valuuta kaevandamisega (sisuliselt transaktsioonide kinnitamisega) tegelevatele kogukonna liikmetele.

Valikute rohkus

Oma tugeva segmenteerituse poolest meenutavad Bitcoini kogukonnad sageli keskaegseid linnu/asulaid, mille valdav elanikkond on koondunud paari aktiivsema gildi/tsunfti ümbrusesse. Taoline jagunemine on tingitud alustehnoloogia mitmekülgsusest, aga ka huvitundjate soovist organiseeruda teatud loogilisse struktuuri.

Eelkirjeldatud nähtuse tulemusena moodustub iga kogukonna “kõhus” veel suur hulk alamkogukondi. Mõned levinumad neist: “tavakasutajad”, “tehnofiilid”, “kaevurid”, “hangeldajad” ja “ideelised fanaatikud”. Igal taolisel grupil on oma eesmärgid ning motiivid protokolli kui terviku populariseerimiseks – need motiivid võivad, kuid ei pruugi omavahel kattuda. Valik on seejuures lai ning üldjuhul leiab iga uus kasutaja vähemalt ühe sümpaatse aluspõhimõtte, millega samastuda.

Ajatu aeg

Kuna huvi krüptovaluutade vastu on globaalne ning nende kasutajaskond tugevalt hajutatud, toimub uusi ja põnevaid sündmusi pea ööpäevaringselt. Eriti määravaks on ajatu aeg nö. “hangeldajate” puhul, kes peavad harjuma klassikalisest börsimaailmast tuntud kauplemisaegade puudumisega. Nende võtmeperioodiks loetakse kellaajavahemikke 7:00 – 9:00 (GMT +2), 14:00 – 17:00 (GMT +2) ning 00:00 – 02:00 (GMT +2), kuna vastavatel aegadel ärkab suurem osa Euroopa, Ameerika ning Aasia (täpsemalt Hiina) kauplejatest.

Rahuldamata suhtlemisvajadus

Digitaalsete krüptovaluutade maailm on väga tihedalt seotud IT valdkonnaga, mille esindajaid peetakse sageli liialt tagasihoidlikeks ning introvertseteks. Seega võib väita, et vaadeldav tehnoloogia on andnud palju ühist jutuainet neile, kes traditsiooniliste meediumite vahendusel oma suhtlemisvajadust rahuldatud ei saaks. Diskussioone arendatakse pea kõigil päevakajalistel teemadel: eriti hea on, kui pealkiri sisaldab mingit konkreetset probleemipüstitust (näiteks – “Mida arvate täiendusettepanekust BIP0038?” ja “Kuidas suurendada tootja X kaevandajate töökiirust?” ning “Millisel viisil võiks uudis Y mõjutada valuuta tulevikku?”).

Hariduslikud püüdlused

Krüptovaluutade teooria täpsem mõistmine eeldab kannatlikkust ning arvestatavat tehnilist taipu. Selle põhjal saab juba a priori järeldada, et tegu on õppimist ning edumeelsust soosiva võrgukogukonnaga. Ehkki hiljutised buumid on lisanud massiliselt selliseid kasutajaid, keda ei huvitagi niivõrd protokolli tehniline aspekt (nende lisandumine on muide väga oluline!), on intellektuaalne õhkkond siiski säilinud. Tänu kogukonnas osalemisele olen saanud parema ülevaate erinevatest räsi- ja krüpteerimisalgoritmidest nagu scrypt, SHA-256 ja RIPEMD ning leian, et see kogemus on olnud väga õpetlik.

Sisustamist vajav vaba aeg

Bitcoini teemalistes kogukondades kaasalöömine on võrreldav mistahes teise süvenemist nõudva hobi praktiseerimisega – uusi ja põnevaid artikleid/diskussioone kirjutatakse juurde aina kiirenevas tempos. Krüptovaluutade üheks tugevaks küljeks on veel see, et nad kannavad endas teadmisi väga mitmest olulisest eluvaldkonnast. Seetõttu võib ühe liikme jaoks tegu olla eelkõige lõbusa ja lihtsakoelise sissejuhatusega programmeerimisse, teise jaoks aga põneva võimalusega saada ülevaade väärtpaberite tehnilisest analüüsist.

Vajadus “millegi tõelise” järele

Nagu juba eespool mainitud, on krüptovaluutadega tegelevad kogukonnad harilikult üsna fragmenteerunud. Seejuures moodustuvad iga kitsama haru ümber nö. huviliste “tuumikgrupid”, mille liikmeid mingitel (tavaliselt) objektiivsetel põhjusel kas kõrgelt hinnatakse või austatakse. Taolisse tuumikgruppi kuulumine kujutab endast ideaalset “külmkapi peal, klassikuuli sees…” stsenaariumit ning võib seetõttu osutuda äärmiselt hõlpsaks meetodiks reaalsusest põgenemiseks.

Altruism

Õnneks on vaadeldavasse kogukonda alles jäänud ka üsna suur hulk neid inimesi, kes peavad oluliseks algajate abistamist ning kasulike nõuannete jagamist. Kõige sagedamini esitatavad küsimused puudutavad seejuures näiteks sobiva arveldustarkvara valimist või oma “rahakoti” turvalisuse suurendamist. Samuti on esinenud olukordi, kus osaliselt kaduma läinud parooliga rahakott suudetakse kogukonna liikmete toel uuesti lahti murda (kusjuures omaniku usaldust reetmata!).

Haruldased ei ole ka kõiksugu annetused ja muud heategevused: ühe viimase aja värvikama seigana võiks välja tuua Dogecoini toetajate ühispingutuse, mille tulemusena koguti kokku vajalik rahasumma selleks, et saata Jamaika bobimeeskond 2014. aasta Sotši taliolümpiamängudele.